Kivirähu Kalevipoeg Salme moodi

Harrastusteatrid, sealhulgas vallateatrid püüavad rahvast lõbustada. Selleks valitakse välja olukorra ja karakterikoomikal põhinevad näitemängud. Kivirähu “Kalevipoeg” ei ole ses mõttes erand. Küll aga eristub ta paljudest näitemängudest seetõttu, et ükski näiliselt lihtsalt labane, samas publikus kihinat tekitav karakter ega situatsioon ei ole lihtsalt naerutamiseks.

Maire Sillavee lavastatud “Kalevipoeg” toob hästi esile selle koomika, mida igapäevaelus tähele ei pane. Kui ise või sõbrad-tuttavad naljakalt ja kohati kohtlaselt käituvad, siis jäetakse see kuidagi kahe silma vahele või vaadatakse läbi näppude. Kui aga forsseerida olukordi ja tegelaskujude tegevusjooniseid, paneb see muigama tuimemagi inimesetüki.

Hea näitemängu aluseks on hea dialoog, väljapeetud karakterid, mängulust ja mis peamine, kindel lavastajapoolne nägemus ja selle esiletulemine. Julgen väita, et Salme vallateatri lavastuses olid kõik need kohustuslikud elemendid täidetud. Ja mis oluline, rahvas lahkus heatujuliselt saalist.

Väga nauditava osatäitmise tegi Margus Rajaver (siil). Asjalik ärimees, kes kannatlikult ootab oma aega, aga ei tagane grammigi oma nõudmistest. Kolm kohtlast eestlast, õigem võib-olla oleks neid nimetada kilplasteks, ehk Sulevi-, Alevi- ja Olevipoeg (Andrus Oder, Viljar Merivald, Meelis Juhandi) naerutasid rahvast aga just sellega, mida võib nimetada lihtsustatud ja samas forsseeritud arusaamaks maarahva tavanditest ja elu-olust. Rahvas naeris endi üle.

Samas on Kivirähu tekstid kõik sellised, mis näitavad kõverpeeglist inimest ennast, Salme lavastuses olid aga just need kolm selleks, mida ma julgen nimetada maaka essentsiks äraspidi keeratud vaatevinklist. Sillavee on riietusega ja maarahva laulude-tantsude sissetoomisega mõnusalt rõhutanud Kivirähu teksti iroonilisust.

Samasugune osa oli tuuslaril (Kalmer Poopuu). Mees paneb ennast naise moodi riide ja kohe on kõigil nalja nabani. Suhtlemine publikuga on enamjaolt popp ja rahvale meelepärane. Ühelt poolt laseb see näiliselt sekkuda etenduse kulgu, teiselt poolt aga rõhutab seda, et just teile me tola teemegi. Ja igaüks tunneb ennast puudutatuna. Salme vallateater kasutas seda mõnuga ära. Ja väga õige, just see on võti rahva südamesse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 22 korda, sh täna 1)