Endine kommunist nõuab kommunismi kuritegude hukkamõistmist (16)

Endine kommunist nõuab kommunismi kuritegude hukkamõistmist

 

Pensionärist koduloohuviline Urve Kirss kutsub Saare maavalitsust ja Kuressaare linnavalitsust aitama kaasa kommunismi kuritegude hukkamõistmisele Saaremaal.

Möödunud nädalal maavalitsusele ja linnavalitsusele saadetud kirjas tõstatab Urve Kirss küsimuse, kas ei ole avaliku võimu otsene kohustus mõista ka Saaremaal hukka kommunismi kuritööd ja inimõiguste rikkumised. Suuresti sama sõnastusega Urve Kirsi kirja avaldasid möödunud nädala ka kohalikud ajalehed.

Urve Kirss ütles Oma Saarele, et kohalikult võimult ootab ta eelkõige abi küüditamise kui Eesti rahvast tabanud kisendava ülekohtu teadvustamisel, et vene rahvusest inimesed ei peaks küüditamist pelgalt “vanaema muinasjutuks”. Just nii olevat ühed venelased nimetanud Kirsi koostatud ülevaadet küüditamisest.

Urve Kirsi sõnul tuleb linnavalitsusel ja maavalitsusel leida vahendeid, et varustada Saaremaa muuseumi sõjaaja ekspositsioon venekeelse tekstiga. Samuti tuleb uurida ja panna kaante vahele kõigi Saaremaal represseeritute elulood. 25. märtsil 1949 viidi Saaremaalt ilma kohtuliku süüdistuseta 4000 kilomeetri kaugusele ligi 1500 inimest, kellest 132 ebainimlikes tingimustes suri.

Urve Kirss oli ise ka kommunist

Oma kirjas tõdes Urve Kirss, et kunagised komsomoli- ja parteiaktivistid on praegugi edasi aktiivsed ja elavad edasi nõukogude propaganda mõju all. Siinkohal tsiteeris kirja autor üht tema sõnul Saaremaal vägagi tuntud naisterahvast, kes olevat öelnud: “Küüditamine oli tühiasi, vat millised laulupeod olid!”

Urve Kirss ei tee saladust asjaolust, et ta ise kuulus samuti kommunistlikusse parteisse, olles selle liige kuni partei lagunemiseni. “Ma olen eluaeg pidanud kõiki inimesi võrdseteks, ükskõik kes nad ka poleks,” lausus Urve Kirss. “Seepärast meeldis mulle siis ja meeldib praegugi selline sõna nagu seltsimees.”

Kommunistliku partei liikmeks astus Urve Kirss Lümandas kooliõpetajana töötades. “Kui Lümandas kenad tööinimesed, naised kolhoosipõllul või meesterahvad töökojas ütlesid mulle laste õpetamise eest kiitvaid sõnu, tahtsin ma neile näidata, et olen nendega täpselt ühesugune,” selgitas Urve Kirss. “Sellepärast ma astusin parteisse, tahtsin olla nendega ühesugune.”

Kirsi sõnul ei ole südametunnistus teda parteisse kuulumise pärast kunagi piinanud. “Absoluutselt mitte. Ma ei ole mitte mingisugust paha teinud ja minu põhimõte oli olla võrdne kõikide inimestega,” nentis ta. “Peab oskama vahet teha represseerimisel, tapmisel või sellel, kas tahetakse tunda ennast teise inimesega võrdsena.”

Maavalitsus vastab kirjale

Saare maavalitsuse maasekretäri Andrus Lulla sõnul kujundab maavalitsus Urve Kirsi kirja suhtes oma seisukoha. “Saame ikkagi vastata talle üldjoones, arvestades seda, mida Eesti riik on kommunismi hukkamõistuks teinud,” sõnas Lulla. “Arvata võib, et ka Saaremaa muuseumi järgmises ekspositsiooni osas saavad kommunismi kuritööd väärilise koha.”

Kuressaare linnavolikogu õigusnõuniku Irene Valge sõnul võib Urve Kirsi kirja käsitleda kui laiemas plaanis tähelepanu juhtivat kirja, mis ärgitab mõtlema teatavas suunas. “Ongi kõik, ma arvan küll niimoodi,” sõnas Valge.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 355 korda, sh täna 1)