Ettevaatust, loomade teele sattumise oht! (3)

Ettevaatust, loomade teele sattumise oht!

 

Kuna Saare maakonna teedel on sagenenud metsloomadega juhtunud õnnetused ja hukkumine kokkupõrgetes autode ja teiste liiklusvahenditega, kutsub SA Turvaline Saaremaa kõiki liiklejaid ettevaatusele, mitte ületama kiirust, kasutama sõidukitel loomatõrjevilesid ning järgima vajalikke ohutusnõudeid.

“Zooloogina näen ma sellelaadses teavitustöös suurt mõtet, kuna metsloomade arvukus on Eestis küllalt suureks tõusnud. Kujutage ette pilti, kui lähete heatujuliselt autoga sõitma ja metsateel hüppab teie sõidukile ette metssiga või põder, metskits või mõni muu loom. Auto ja teie ise saate kannatada, loom samuti. Möödunud aastal hukkus Saaremaa teedel väga palju loomi. Inimesed said neis kokkupõrgetes viga ja autod mõlgid külge. Mullu põhjustasid Saare- ja Muhumaa teedel avariisid 53 metskitse ja 13 suurt põtra ning 9 metssiga, rääkimata väikeulukitest.

Eesti faunas on 65 loomaliiki. Kevadel võivad isegi hülgepojad teedele tulla. Reaalselt on maakonnas umbes 40 loomaliiki, kes võivad oma elupaikades teid ületades luua liiklejatele potentsiaalse ohu. Kui palju hukkunud loomi ja mõlgitud ülikalleid liisitud autosid võime me aasta lõpus kokku lugeda!
Metskitsi on Eestis praegu 45 000–50 000, metssigu 16 000 ja põtru 13 000.
Ühel hetkel võib neist mõni ootamatult metsavaheteel sõidukile ette karata ja meist keegi ei tea, kuidas kokkupõrge lõppeda võib. Tõsisem loomade teele sattumise oht algab maikuus, saavutades kõrgpunkti oktoobris. Kui me hoiatame inimesi puugiohu eest, miks mitte siis liiklejaid loomaohu eest,” kutsus SA Turvaline Saaremaa nõukogu liige Arvo Kullapere liiklejaid ettevaatusele.

Ulukivile – tõhus tõrjevahend

Praktikas on tõhusaks loomatõrjevahendiks osutunud ulukiviled. Kui auto sõidab kiirusega üle 60 km/h, edastab ulukivile spetsiaalset heli, mis tõrjub metsloomad eemale ja tõstab seega liiklusohutust. Viled paigaldatakse autole puhtale pinnale paralleelselt teega ja suunaga ettepoole.

Paljudes paikades tagatakse loomadele liikumisohutus spetsiaalsete rajatistega. Näiteks konnade rändeteedele talvituskohast toitumisalale on maanteede alla ehitatud spetsiaalsed tunnelid. Põhjamaades ja mujalgi on teede äärde ehitatud piirdeaiad või -võrgud, takistamaks loomade teele sattumist.

Metsaraidedki kujundavad loomade elupaikasid. Tartu ülikooli zooloogid on põtrade rände uurimiseks varustanud loomad telemeetriliste seadmetega jälgimaks neljajalgsete liikumist. “Kui närviaetud põdrapull oma kodupiirkonna maha jätab, ületades suure jooksuga liiklustihedaid teid, on tema õnnetusse sattumine väga tõenäoline. Põhjamaade eeskujul võiksime meiegi panna ajujahi ajal teedele vastava märgistuse hoidmaks ära loomadele otsasõitu. Saaremaa turvalisust saame tõsta kõik üheskoos,” märkis Kullapere.

Looduskaitsja ja zooloogina on Arvo Kullapere loomade käitumist tundma õppinud.

“Loomade elus on palju tundlikke hetki. Pereheitmise ajal peavad noored vanemate juurest lahkuma. Oma eksirännakutel on noored ulukid alguses üsna abitud. Statistika järgi on noori loomi kõige rohkem autorataste alla jäänud just maikuus,” teavitas Kullapere.

Politseinikud peavad hobikorras arvestust

Kuressaare politseijaoskonna vanemkomissari Aare Alliku sõnul ei pea politseinikud seaduse järgi metsloomade põhjustatud avariide kohta statistilist arvestust pidama.

“Saaremaal oleme hobi korras kaks aastat ikkagi sellist arvestust pidanud, kus liiklusõnnetuses on üheks osapooleks metsloom ja teiseks sõidukijuht. Seaduse järgi ei ole sõidukijuhil kohustust politseid kokkupõrkest metsloomaga teavitada. See on soovituslik. Küll aga tuleb politseile loomaga kokkupõrkest põhjustatud avariist teada anda sel juhul, kui inimesed on kannatada saanud ja kui sõiduk ei kuulu juhile, näiteks on tegemist liisingautoga. Sellisel juhul saab politseinik informatsiooni, kuid sündmuskohale välja sõitma ei pea. Möödunud aastal sai politsei liiklusõnnetustest metsloomadega infot 75 korral,” rääkis Aare Allik.

Politseikomissar on vestelnud ka kannatanutega. Ükski neist ei pidanud vajalikuks oma läbielamisi ajaleheveergudel avaldada. Avariisse sattunud juhid väitsid politseiametnikule, et looma ilmumine teele oli nii ootamatu, et ette võtta ei suudetud enam midagi.

“Üks sõidukijuht väitis, et loom ilmus teele paremalt ja tema keeras alateadlikult rooli vasakule, püüdes kokkupõrke vältimiseks looma eest läbi sõita, kuid see ei õnnestunud. Hiljem situatsiooni analüüsides sai juht aru, et hoopis looma tagant oleks tal tulnud läbi sõita. Võimalusel tulekski üritada loomast mööduda tagant, kuna metsloom reeglina teelt kunagi tagasi ei pööra,” kirjeldas Allik teel juhtunut.

Loomade arvukus on aasta-aastalt suurenenud

Keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist Jaan Ärmus ütles, et viimased soojad talved on soosinud metsloomade arvukuse kasvu. Ninaesise üle ei saa Saaremaa ulukid samuti kurta. Toidubaas on neil üsna rikkalik. Üksnes põtru on meie maakonnas kaks ja pool korda optimaalsest enam.

Jahinduse peaspetsialisti sõnul on auto alla jäänud loomi tegelikult rohkem, kui politseistatistika kajastab. Asi on selles, et igast kokkupõrkest ametnikke lihtsalt ei informeerita. Ärmuse hinnangul jääb Saaremaal metskitsi aastas auto alla üle saja. Kõige rohkem loomi satub liiklusavariisse mais, juunis ja juulis. Oktoobris aga löövad jahimehed loomade elupaigad jahipidamisega segi ja ulukid hakkavad uusi elupaiku otsima, sattudes oma rännakutel sõiduteedele.

“Tavaliselt hakkavad metsloomad liikuma päikeseloojangu ajal. Just siis peavad sõidukijuhid ettevaatlikumad olema ja ka hommikul, kui valgeks hakkab minema,” teavitas jahindusspetsialist Jaan Ärmus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 110 korda, sh täna 1)