Eesti Energia nimetab elektrivargaid lepingulisteks klientideks (14)

Eesti Energia nimetab elektrivargaid lepingulisteks klientideks

 

Oma Saare andmetel on Kuressaare linnas viimasel ajal tabatud mitmeid elektrivargaid, kes süstemaatiliselt ja teadlikult varastavad elektrit. Lugejad on toimetust informeerinud elektrivaraste tabamisest nii Talve kui ka Suur-Sadama tänaval.

Mõlemal juhul olid tarbijad kaevanud maasse lisakaablid ning ehitanud prii elektri saamiseks spetsiaalsed süsteemid.

Kahjuks ei ole toimetusel õnnestunud Eesti Energiast ega ka OÜ-st Jaotusvõrk nimetatud faktidele kinnitust (või ümberlükkamist) saada, kuna elektri müüja väidab, et tegemist on nende klientidega, kelle kohta kolmandatele isikutele informatsiooni ei anta.

“Oma isikuandmete üle otsustamiseks on õigus inimesel endal, seega palun pöörduge selle küsimusega otse kliendi poole,” vastas toimetuse järelpärimisele OÜ Jaotusvõrk kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg. Ehk siis teisisõnu – kui tahad teada, kas varas on varas, küsi tema enda käest, olgugi et kõik teised tarbijad on pidanud elektrivaraste poolt tarbitud energia kinni maksma.

Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna nõunik Ell-Mari Koppel on seisukohal, et Eesti Energia säärane, klientide konfidentsiaalsust pühaks pidav seisukoht on õige, sest tegemist ongi lepinguliste suhetega.

“Elektrienergia ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti elektrienergiat ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul,” teavitas Koppel toimetust elektrivaraste tabamisel läbiviidavast menetlusest, lisades, et kui elektrit ebaseaduslikult kasutanud isik ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile allakirjutamisest, koostatakse akt tunnistaja juuresolekul.

Ehkki vastavalt elektrituruseadusele on kohtuväline menetleja ka elektrivarguste puhul politsei, ei ole lepingupooltel Koppeli sõnul kohustust politsei poole pöörduda. Ehk siis teisisõnu – kui elektrivaras jääb vahele ja on nõus tekitatud kahju hüvitama, siis mingisse õigusrikkumiste registrisse tema teost märki maha ei jää, mitte nii nagu väärteomenetluse puhul, mis on algatatud näiteks helkurita kõndimise või poest saiapätsi varastamise eest.

Toimetus otsis abi mõistmaks, millal on varas varas ja millal konfidentsiaalsete isikuandmetega lepinguline klient. Prokurör Svetlana Maripuu nentis, et oleme küsimuse püstitanud lihtsustatult. “Teie esitatud küsimuste sisust võib järeldada, et olete kõik probleemid kokku pannud, vahet tegemata lepinguliste suhete, varguste jne vahel,” ütles Maripuu, lisades, et nii tsiviilvahekorda kui ka vastutust sätestavad vastavad seadused.

Üks teine kogemustega jurist, kes oma nime leheveergudel avaldada ei soovinud, märkis, et elektrienergia ebaseadusliku kasutamise (varguse) puhul on tegemist siiski väärteoga ka elektrituruseaduse mõistes.

“Kahtlemata on Eesti Energia ja kliendi vahel lepinguline suhe, kuid lepinguliseks (võlaõiguslikuks) jääb see ainult juhul, kui klient ei täida mingit lepingust tulenevat kohustust (nt ei maksa õigel ajal tasu tarbimise eest). Juhul kui klient kasutab elektrienergiat ebaseaduslikult (eesti keeles öeldes varastab seda), väljub asi Eesti Energia ja kliendi vahelisest võlaõiguslikust suhtest ning tekib suhe kliendi ja riigi kui karistusvõimu kandja vahel,” märkis jurist, lisades, et Eesti Energial või OÜ-l Jaotusvõrk puudub pädevus võtta vastu süüteomenetlust puudutavaid menetlusotsuseid – see on vaid riigiorganite pärusmaa.

Sama elektrituruseaduse järgi on väärteo kohtuväliseks menetlejaks politseiprefektuur ning seega kuulub ka politsei ainupädevusse inimese karistamise otsustamine. Juristi sõnul kehtib süüteomenetluses nn kohustuslikkuse ehk legaliteedi põhimõte, mis tähendab seda, et süüteotunnuste ilmnemisel tuleb igal juhul menetlust alustada ja läbi viia ning elektrivarguse puhul saab ja peab seda tegema vaid politsei.

“Muidugi peab politsei ka juhtumist kuidagi teada saama,” mainis ta. “Tahan aga üle korrata, et ebaseadusliku elektrienergia tarbimise teo tunnuste esinemisel peaks politsei igal juhul väärteomenetlust alustama, kuid kui elektrimüüja sellest ei teata, siis puudub ka politseil vastav ajend ning sisuliselt on tegemist väärteo varjamisega Eesti Energia poolt.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 297 korda, sh täna 1)