Arvavad

Eesti Vabariigi valitsus näeb vajadust vähendada riigieelarvet, sest I kvartali tulemused on andnud selge signaali, et kavandatud eelarve ei täitu aasta jooksul. Oma Saar küsis Saare maakonna omavalitsuste juhtide käest:
1. Kas sama tendents on näha ka teie omavalitsuse eelarve I kvartali laekumistest?
2. Kas näete vajadust muuta omavalitsuse eelarvet?
3. Kas teie kui kohaliku omavalitsuse juhi hinnagul on majanduskasvu aeglustumine probleeme tekitav või hindate seda pigem kui asjaolude normaliseerumist?

Elve Viljus, Kaarma vallavalitsuse plaanifinantsosakonna juhataja
Kaarma valla 2008. aasta kavandatud eelarve omatuludest laekus I kvartalis ca 26%. Hoiame eelarve tulubaasi laekumistel pidevalt silma peal. I kvartali laekumiste põhjal arvame, et tuleme kavandatud ülesannetega toime juhul, kui riigipoolsed laekumised jäävad planeeritud tasemele.

Juhul, kui riigipoolsed investeeringutoetused vähenevad, peame kindlasti käesolevaks aastaks kavandatud investeeringute mahud üle vaatama. Me loodame, et majanduse kasvutempo langus ei avalda olulist mõju meie käesoleva aasta omatulude kavandatud laekumistele, sest oleme käesolevaks aastaks koostanud konservatiivse eelarve, kus majanduse kasvutempo langusega on arvestatud.

Toivo Vaik, Lümanda vallavanem
Riigieelarve alalaekumise oht on tingitud eelkõige aktsiiside (tubaka-, alkoholi-, kütuseaktsiisi jm), veidike võib-olla ka käibemaksu (kui tarbitakse vähem) alalaekumisest. Need maksud aga omavalitsuste eelarveid ei puuduta.

Raskemaks läheb siis, kui tööpuudus suureneb, siis võib tekkida oht tulumaksu alalaekumisest. See on omavalitsuste peamine maksutulu maamaksu kõrval. Seni põhjust häirekella lüüa ei ole.

Enno Pildre, Kärla vallavanem
1. Omavalitsuse laekumised on siiani olnud samad mis möödunud aastal sama periaoodi jooksul.

2. Esialgu ei näe põhjust eelarvet ringi vaadata.

3. Arvan, et majanduskasvu aeglustumine (või normaliseerumine – kuidas võtta) võib vallale mõningaid probleeme põhjustada 2009. aasta eelarve koostamisel, sest valda jõuavad majanduse liikumiste tagajärjed mõningase viivitusega.

Raimu Aardam, Orissaare vallavanem
Tänane laekumine on igati ootuspärane, palgavahendite vähenemine (üksikisiku tulumaksu vähenemine) ei ole veel tuntav. Eelarve koheseks ümbervaatamiseks me vajadust ei näe.

Kahetsusväärne on valitsusliidu lühinägelikkus ja tänane hämamine. Üldine majanduskasvu aeglustumine toob probleeme paljudele, ka omavalitsustele (kohtumine J. Partsiga – omavalitsuste teeraha kärpimine).

Ludvik Mõtlep, Leisi vallavanem
Õnneks baseerub kohaliku omavalitsuse eelarve veidi kindlamatel alustel kui riigieelarve. Nimelt maamaksul ja üksikisiku tulumaksul. Maamaks on võrdlemisi püsiv suurus ja seni, kuni pole suurt majanduslangust, kus ettevõtted suletakse, ei ole suurt tulubaasi puudujääki oodata.

Samas prognoosisime eelarve laekumise küllaltki konservatiivse ja seetõttu I kvartali tulumaksu laekumine on eelarvekohane (+60 tuhat krooni).

Muidugi on kerge majandada, kui tulubaas kasvab hoogsalt, aga pean seda tõesti majandusduskasvu normaliseerumiseks. Viimaste aastate kiire kasv on siiski olnud välislaenude tohutus kasvus, mis ei saa kaua kesta.

Omavalitsust hakkab mõjutama projektipõhine rahastamine, kus riik külmutab paljud investeeringud läbi erinevate ministeeriumite. Karta on isegi kohalike teede investeeringuteks riigieelarvest juba numbriliselt eraldatud vahendite kärpimist (see selgus kohtumisel majandus- ja kommunikatsiooniministri J. Partsiga).

Kalmer Poopuu, Salme vallavanem
Salme valla eelarve tulude laekumine füüsilise isiku tulumaksu osas on 29,8% ja maamaksu osas 21% aastaeelarvest. Eelarvet ei ole kavas täna veel muuta.
 
Urve Tiidus, Kuressaare linnapea
Kuressaare linnal oli I kvartalis üksikisiku tulumaksu juurdekasvu tempo 22%. Eelarve prognoos võrdluses eelmise aastaga oli 13,9%. Olime eelarvet kavandades piisavalt konservatiivsed ja eelarve korrigeerimiseks praegu põhjust pole. On isegi varu olemas.

Riigieelarve ülevaatamisele sunnib ju käibemaksu ja aktsiisi kavandatust väiksem laekumine. Omavalitsusi mõjutab see kaudselt. Näiteks teede remondi rahad tulevad aktsiisimaksust. Loodan väga, et riigieelarve ülevaatamine elulisi investeeringuid ei vähenda.

Majanduskasvu aeglustumisel, nagu igal nähtusel, on kaks poolt. Kulude kokkutõmbamine pole väga meeltülendav tegevus. Sest see on muutus ja muutusega kohanevad inimesed erinevalt.Teisalt on väike kriis üldisele arengule alati kasuks, sest kõige leidlikumaks ja uuendusmeelsemaks muutub inimene keerulises olukorras.

Kaido Kaasik, Valjala vallavanem
Omavalitsustele laekub kõige suurema maksuna üksikisiku tulumaks. Kui vaadata maksuameti kodulehel (http://www.emta.ee/?id=1462) olevaid numbreid, siis on näha, et pea kõigil Saaremaa omavalitsustel on võrreldes 2007. aastaga kasvu 15–20%. Maamaks, mida on võimalik omavalitsustel 96,9% täpsusega välja arvutada, laekub esimese tähtajana 15.04.

Seega ei saa veel rääkida alalaekumisest. Kui laekub vähem kütusaktsiisi, siis võib vabariigi valitsus vähendada teedele minevaid summasid, kuna hetkel kokkulepe, et kohalikele teedele antakse 15% kütuseaktsiisist, mis mõeldud teedeehituseks.

Teadaolevalt läheb 75% kütuseaktsiisist teede ehituseks. Kui see täis ei laeku, siis võib juhtuda, et sügisel vähendadakse teedele minevaid summasid.
Valjalas laekus I kvartalis tulusid vastavalt eelarvele.  

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 15 korda, sh täna 1)