Kudjape kalmistu arendamine on võtnud lootustandva kindla suuna (2)

Kudjape kalmistu arendamisega seonduv on kõneaineks olnud päris pikka aega. Seda ennekõike korraliku kadunukeste ärasaatmispaiga puudumise ning Kudjape kalmistu matmiskohtade ammendumise tõttu juba paari aasta pärast.

Selleks, et niivõrd olulisse teemasse selgust tuua, kutsus Oma Saar kokku ühise laua ümber inimesed, kes kalmistuteemaga kursis. Kohal oli Kuressaare abilinnapea Urmas Sepp, Kaar-ma vallavalitsuse planeerimise- ja maakorralduse peaspetsialist Peeter Tammai, linnavolikogu eetikakomisjoni esimees Bruno Pao, sama komisjoni liige, kirikuõpetaja Anti Toplaan ning OÜ Saare Matusebüroo juhataja Helju Välisson.

Seis on lootustandev

Tammai sõnul on praegune seis selline, et Kaarma vald on algatanud detailplaneeringu ning praegu on käimas strateegiliste keskkonnamõjude hindamise etapp.

Kuressaare linn on leidnud planeerija ja keskkonnamõjude hindaja – see on Pärnu firma ERKAS Pärnu Instituut OÜ, kes on ka varem kalmistute planeerimisega tegelenud ning on võimeline tegema mõlemat eelpool nimetatud tööd.

Leping pärnakatega on sõlmitud ning kui kõik läheb plaanide kohaselt, st keskkonnahindamise projekt keskkonnateenistuse poolt heaks kiidetakse, on ehk võimalik sel suvel ka aruanne koos eskiisiga avalikkuse ette tuua.

“See oleneb muidugi ka võimalikest vastuväidetest, sest planeering puudutab osaliselt eraomanike maid,” täpsustas Tammai.

Välisson, kes on kabeli probleemiga erinevaid võimuuksi kulutanud viimased 12 aastat, astunud läbi kõigi vastvalitud linnapeade juurest ning kirjutanud arupärimisi linnavolikogule, märkis, et kabeli ehitus on kirjas ka linna koalitsioonileppes (samuti linna arengukavas kuni aastani 2020).

“Kuressaare linn on küll suutnud teha väga palju vajalikke asju, kuid kalmistu ja kabeli küsimus on ikka kuidagi edasi lükkunud,” sõnas Välisson.
Pao arvates peaks asjade käik ikka nii edenema, et ehitus läheks lahti 2009, enne järgmisi kohalikke valimisi, ning päris valmis võiks kalmistu laiendamine koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuriga saada aastaks 2010.

Eetikakomisjoni esimees kinnitas, et on sel teemal (mis puudutab just kabeliehitust) ka Kalle Kooviga rääkinud ning viimane olla nentinud, et linna eelarvesse võiks kalmistu arendamiseks raha planeerida 2009. aasta eelarvest.
“Muidugi ei tea, milline majanduslik seis saab meil olema,” tõi Pao välja ka ilusate plaanide realiseerimise ohu.

50 aastaks ja 50 hektarile

Ehkki praegu ei saa veel rääkida, milline võiks välja näha Kudjape kalmistu tulevikus, on Tammai sõnul lähteülesannetesse kirja pandud, et surnuaia maa-ala laiendatakse perspektiiviga 50 aastat – arvestused on tehtud praeguste vajadustega: ca 150 matust aastas.

Parkla peaks olema vähemalt kahes kohas ning lahendatud selliselt, et oleks tagatud parkimisvõimalus ka näiteks kalmistupühal.

Jutuajamisest koorus välja, et parkla peaks olema kindlasti kabeli juures, kuid seda, kas kabel hakkab paiknema nn prügimäe tee pool või Kuivastu maantee lähedal, praegu ei tea, sest hindamised ja planeerimised ei ole veel selles järgus, et seda öelda saaks (või et keegi isegi teaks).

Tammai märkis, et lisaks kõigele muule tuleb arvestada näiteks muinsuskaitse ettekirjutusega, sest nii kabeli ehituse kui kalmistu laiendamisega peab säilima ajalooline peasissekäik.

Kõik vestlusringis osalenud olid seda meelt, et kabelit on kalmistu juurde vaja ning seda mitte üksnes linna- või Kaarma inimeste tarvis, vaid kogu maakonna jaoks. Omakste soovi korral toimuksid seal näiteks ka tuhastamisele viidavate või Mustjalga, Kihelkonnale või Muhusse maetavate kadunukeste ärasaatmine.

“Kindlasti tuleb kabelile leida esinduslik koht, see peab olema selline pühalik paik, mitte nagu teenindusmaja, vaid midagi auväärsemat,” toonitas Pao.

Toplaan tõi välja ka mõtte, et uus kabel hakkab kindlasti olema uue kalmistu nn fassaadiks. “Kabel peaks tulema sinna, kus tal oleks logistiliselt kõige parem koht,” mainis Toplaan, lisades, et arvestada tuleb väga paljude oluliste asjadega, kas või näiteks kalmistu kalmistusiseste teedega, kuna üha enam viivad autod lahkunuid päris haua juurde.

Toplaan toonitas, et kabeliteema võiks üldse pälvida laiemat arutelu: “Kui meil on rajamisel nii mitme funktsiooniga ühiskondlik hoone, peaks seda laiemalt arutama, et pärast ei saaks öelda: oleks pidanud paremini kaaluma.”

Et aga tuhastamismatuste hulk aasta-aastalt tõuseb (eelmisel aastal oli neid Välissoni sõnul juba 49), on olnud arutluse all ka nn urnimüüri rajamine.

Sõltub kogu piirkonna arengust

Ehkki Kudjape kalmistu asub Kaarma valla territooriumil, on Kuressaare linn traditsiooniliselt selle eest hoolitsenud. “Viimased kaks aastat on linn teinud tihedat koostööd Kaarma vallaga ning seda mitmel alal,” rääkis Sepp, mainides, et esimeseks koostööviljaks oli kahtlemata ühise hariduspiirkonna loomine.

Kuid kalmistuteemat arutades tuleb silmas pidada kogu nimetatud piirkonna arenguid.

Nii on näiteks vaja täpselt läbi mõelda, millise lahenduse saavad liiklusskeemid, sest näiteks on maanteeamet öelnud, et seoses ringtee arendusega on edaspidi Kalmistu teelt võimalik Tammai sõnul teha Kuivastu maanteele parempööret.

Sepp lisas, et liikluslahenduse paikapanekul olenebki palju sellest, millised on riigimaantee (Kuivastu mnt) puhul maan-teeameti ja teedevalitsuse nõudmised.

Pao avaldas ka kahtlust, et sügiseks kerkiv uus suur kaubamaja võib hakata ahistama praegust kalmistu peafassaadi. “See tuleb sinna üsna lähedale ning kuidagi ootamatult jääb see kalmistu päris linna sisse.”

Sepp märkis, et kuna osa kalmistumaid on eramaad ning samas on olemas planeeritava kalmistumaa all reformimata riigimaad, mida on võimalik pärast planeeringuga piiride kehtestamist taotleda munitsipaalomandisse, on ühe võimalusena välja toodud, et kalmistumaa munitsipaliseerib Kuressaare linn.

Lõpetuseks võib öelda, et nii Kuressaare linna- kui Kaarma vallavalitsus on hakkamist täis ning kogu töö toimub kahe omavalitsuse koostöös.

“Kunagi varem ei ole me kalmistu arendamise puhul rääkides keskendunud tegelikule protseduurile, vaid ainult lõpptulemusele – kabelile ja matuseteenusele,” märkis Sepp, kelle sõnul on kalmistu arendamise teema olnud kogu aeg üleval, kuid nii konkreetsete sammudeni pole varem jõutud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 61 korda, sh täna 1)