Saarlased on puugihaigustest enim ohustatud (1)

Saarlased on puugihaigustest enim ohustatud

 

“Saare maakond on puukborrelioosi ja -entsefaliiti haigestumise juhtumite poolest Eesti maakondade edetabeli absoluutses tipus,” tõdes 13. puukide poolt edasi kantavate haiguste konverentsil peetud ettekandes Kuulo Kutsar (fotol), Eesti Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõunik.

Kuulo Kutsari ettekandest nähtus, et 2007. aastal registreeriti Eestis 140 puukentsefaliidi juhtu, neist Saare maakonnas 29. Arvestatuna 10 000 elaniku kohta teeb see aga suhtarvuks 82,7, mis on väga kõrge näitaja.

Puukentsefaliidist teravam probleem on puukborrelioos. Kogu Eestis registreeriti möödunud aastal 721 haigestumise juhtu, millest 212 Saare maakonnas. Haigestumisi 10 000 elaniku kohta oli 80,1, mis on samuti ülikõrge näitaja. Nii on Saaremaa nende haiguste nakatumisjuhtude edetabeli tipus, seda ka Põhjamaade arvestuses.

Kuulo Kutsari sõnul ei ole suur haigestumisjuhtude arv möödunud aasta probleem, vaid on kujunenud tõusvas joones välja viimase 10 aasta jooksul. Eelmise sajandi lõpus oli Saaremaa haigusjuhtude poolest samal tasemel teiste Eesti maakondadega. Bioloogiliste ja klimaatiliste asjaolude tõttu on puukide tihedus Eesti saartel oluliselt kasvanud ja seega on puuke rohkem ning nad ründavad inimesi sagedamini.

Lisaks juba nimetatud borrelioosile ja entsefaliidile kannavad puugid erlihhioosi- ja babesioositekitajaid. Eestis on registreeritud esimesed erlihhioosi juhtumid, kuid babesioosi nakatumist registreeritud ei ole.

On teada, et Eestis on babesioosinakkust kandvaid puuke. Seega on tõenäoliselt ka haigestumisjuhtumeid, kuid perearstid ei oska seda haigust ära tunda ja ei telli vastavat laboratoorset uuringut. Nii jääb haigus avastamata ja seega ka ravimata.

Kuulo Kutsari hinnagul peaksid perearstid ka babesioosinakkuse võimalusele mõtlema, sest nakatunud puukide olemasolu viitab loogiliselt ka nende haigusjuhtude olemasolule. Kutsari sõnul kahjustavad kõik nimetatud haigused organismi üldiselt, sealhulgas ka kesknärvisüsteemi.
Vähem levinud erlihhioosi ja babesioosi puhul on suremus küll mõnevõrra väiksem.

Puukide poolt edasi kantavate haiguste puhul on riskirühmaks piirkonnas alaliselt elavad inimesed, kelle töö on seotud looduses viibimisega – põllutöölised, põllupidajad, metsamehed, elektriliinide ehitajad ja võsast puhastajad, ka kitse- ja lehmapidajad.

Suurim, ka maailma ensefaliidipuhangute ajalukku läinud juhtum Eestis oli 2005. aastal Tallinnas Kristiine keskuses, kus reklaami eesmärgil külastajatele pakutud kitsepiimast haigestus 37 inimest, kellest 25 vajas tõsist haiglaravi.

Soomes on puukensefaliiti haidestumise juhtumeid kõige enam Ahvenamaal ja Turu saarestikus. Ahvenamaa arvele langes aastaid 60–70% kogu Soomes registreeritud haigestumisjuhtudest.

Möödunud aastal aga oli seal vaid 25% entsefaliidijuhtumeist, sest mõned aastad tagasi otsustas Ahvenamaa maakonnavalitsus tulla välja eriprogrammiga puugihaiguste vastu. Maakonnavalitsuse rahastamisel viidi riskirühmades läbi massvaktsineerimine puukentsefaliidi vastu.

Tulemuseks ongi oluliselt vähenenud haigusjuhtude arv. Borrelioosi vastu kaitseks, paraku, veel vaktsiini ei ole.
Puuk hakkab liikuma, kui maapinna temperatuur on 4–5 kraadi, temperatuuri tõustes veel paari kraadi võrra muutub puuk aktiivseks ja asub ründama.

Arvestades tänavust sooja talve ja praeguseid varakevadisi päikesepaistelisi ilmu, on puuk juba aktiivne ja ründav.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 62 korda, sh täna 1)