Keelekümblus Kuressaare ametikoolis

Keelekümblus Kuressaare ametikoolis

 

Tatjana Terpitskaja ja Jelena Poljakova on Tallinna Kopli ametikooli käsitööõpetajad, kes veedavad terve aprillikuu projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muukeelsetes kutsekoolides” raames Kuressaare ametikoolis. Selleks et õppida eesti keelt ning ühtlasi saada uusi kogemusi oma erialal.

“Siin on väga hea keskkond keele õppimiseks, sest vene keelt Saaremaal kellegagi rääkida ei ole,” tunnistavad daamid nagu ühest suust, kiites Kuressaare elu- ja olmetingimusi.

Saaremaal räägivad Tatjana ja Jelena kogu aeg eesti keeles ning oma emakeelt, vene keelt, vaid õhtuti, omavahel. Naised on nii eesti keele lainel, et eesti keel hakkab juba iseenesest tulema.

Jelena pajatab lustaka loo, kuidas ühel päeval helistas talle sõbranna. “Olin kaupluses ja sõbranna küsis: “A kak u tebja dela?” Mina vastasin: “Kõik on korras!” – “No što tõ delaješ?” – “Ma jalutan.”.”

Eesti keelt on raske õppida, tunnistavad daamid, sest kodus, igapäevases töökeskkonnas räägivad kõik, õpilased ja õpetajad, vene keelt. “Vene keeles on nii pikad sõnad, aga eesti keeles on lühikesed,” võrdlevad nad, lisades, et kõige raskemad on sõnalõpud ning see, et sõnad muutuvad kõnelemise käigus.

Jelena sõnul käisid nad eelmisel aastal eesti keele süvakursustel, kus tunnid olid kolm korda nädalas ning kokku 240 tundi.
Siiski on naistel eesti keelega ka igapäevaseid kokkupuuteid, sest Tatjana sõbra peres käivad neljast lapsest kolm eesti koolis ning teises tuttavas peres on mees eestlane.

Jelena vaatab kodus “Reporterit”, kuna poeg räägib vabalt eesti keelt ja temal on huvitav kanaleid vahetada. Mõlema naise lapsed oskavad eesti keelt.

Tatjana on pärit Ida-Kasahstanist, elanud Murmanski oblastis. “Pärast kooli, 1977. aastal, tulin Tallinnasse tädi juurde ja asusin rätsepaks õppima. Pärast seda saadeti Vitebski tööstus-pedagoogilisse tehnikumi, kus valmistati ette kutsekooli meistreid, õmblustehnoloog. Lõpetamise järel tulin Tallinna tagasi,” meenutab ta. Jelena on pärit Nižni Novgorodi kandist. “Minu vanaisa oli mordvalane ja pärast keskkooli õppisin Vladimiri pedagoogikaülikoolis kunstierialal ja siis tulin Eestisse, see oli 24 aastat tagasi,” räägib Jelena, lisades, et Eesti on tema teine kodumaa.

Kuressaare koolis on lapsed motiveeritumad

Et Tatjana on tekstiiliõpetaja ja Jelena on keraamik, puutuvad nad ka Kuressaares kokku just oma erialatundidega. Nende siinne tugiisik ametikoolis on Kaie Keskküla, kelle sõnul on venelannade käsutuses tundides samad töölehed, mida jagatakse ka õpilastele.

Kaie Keskküla lisab, et peale Kopli ja Kuressaare ametikooli osalevad projektis ka Ida-Virumaa koolid, Narva koolid ning vastuvõtvate koolidena ametikoolid Pärnus, Võrus ja Olustveres. “Selle projekti raames tahetakse välja arendada ka õppevara ja õpetaja keelelähetusse saatmine on projekti üks osa,” selgitab ta.

Tatjana ütleb, et neil on oma päevikud, mida tuleb täita ja kuhu kirja panna, kus päeva jooksul käidud ja mida tehtud. Nii on südikad naised käinud Kuressaare teatris, kirikus, plaanis on veel minna spaasse ning loomulikult ootab ees väike Saaremaa ekskursioon.

Kui suur on aga erinevus Kuressaare ja Kopli ametikooli vahel? Kopli kooli õpetajad arvavad, et Saaremaa kooli õpilased on palju enam motiveeritud ning erialasidki on siin rohkem. Lisaks on õppegrupid väiksemad.

Kopli ametikool on munitsipaalkool, mis mõeldud kõigile, ka neile, kel ei ole põhiharidust. Erialadest loevad Tatjana ja Jelena üles vaid mõned: metallitöö, kinnisvarahooldus, lukksepad, mehaanikud, elektrikud, santehnikud.

“Meil on väike kool, 300 õpilast,” mainib Tatjana, “ning väga noor kool, vaid viieaastane, sest eelmisel aastal lõpetas kooli esimene lend.”

Kuressaare ametikoolis on Kaie Keskküla sõnul mõned õpilased ka Narvast. “Pagari-erialal on kolmandal kursusel näiteks kaks toredat tüdrukut Narvast, mul endal oli eelmises rühmas üks Narva tüdruk, turismierialal on ka paar vene rahvusest tüdrukut,” räägib Keskküla, lisades, et ehkki vene neidudel läheb kohanemisega rohkem aega, on kool neid igati toetanud ning võimaldanud neile täiendavaid eesti keele tunde.

Jelena ja Tatjana ei ole oma rahvuskaaslastega Kuressaares veel kohtunud. Nii võib öelda, et keelekümblust on Kuressaare ametikoolis lausa igal tasandil.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 165 korda, sh täna 1)