Saaremaa meestele, kellele on antud lauluhäält ja viisikõrva

Saaremaa meestele, kellele on antud lauluhäält ja viisikõrva

 

“Hakkame, mehed, minema!”
“Hakkame! Aga kuhu?”
“Eks ikka üldlaulupeole.”
“Eks hakkame siis minema. Aga millega? Pole meil enam õiget meeskoori ega midagi.”
“Kui pole, siis teeme! Kus selle häbi ots, kui järgmisel üldlaulupeol saarlaste esinduses enam meeskoori ei ole…”

Just see dialoog, mille koorijuht ja pedagoog Harry Kuusk 35 aastat tagasi kirja pani ning tollases rajoonilehes pealkirja all “Saaremaa meestele, kellel lauluhäält ja viisikõrva”, avaldas, sai aluseks eeloleval laupäeval Kuressaare kultuurikeskuses juubelikontserti andva Saaremaa meeskoori SÜM sünnile.

Tulge Kärlalt, kvarteti ja segakoori mehed! Tulge Sõrvest, Pihtlast, Kaalist, Kaarmalt, Vättalt! Ootame kaugemaltki – Kihelkonnalt, Leisist, Orissaarest, Taritust ja Muhustki!
… Ja küll siis oleks tore kümmekonna aasta pärast meie juubelil meenutada – olin ka selle toreda asja algataja, kutsus teenekas muusikajuht lehe kaudu Saaremaa mehi laulma.

Üleskutse leidis järgijaid. Mehed tulid. 138 laulumeest pandi hingekirja. Koori nimi valiti 19 pakutud variandi hulgast. Tollase rajoonilehe asetoimetaja Hugo Alteri pakutud SÜM (Saaremaa Ühendatud Meeskoor) leiti kõige paslikum olevat. RAM (Riiklik Akadeemiline Meeskoor) oli tollal ammugi oma populaarsuse saavutanud.

Kolmekümne viie aasta jooksul on SÜM-is oma lauluregistrid lahti löönud veerand tuhat meest, repertuaaris on olnud 310 laulu, kontserte ja esinemisi üldse kokku 396. Esinemispaiku on kroonikaraamatus kirjas 145. Kooriga on pikemat või lühemat aega töötanud 9 dirigenti (H. Kuusk, M. Ausmees, L. Häng, R. Orn, K. Aav, M. Kruus, M. Mets, T. Linna ja T. Köster).

Nende aukartustäratavate arvude taga on veel mitu tuhat proovi- ja esinemistundi, sajad tuhanded kilomeetrid, mis jäänud lauljate autorataste alla kontsertreisidel ning proovides käimisega.

Algkoosseisust laulab kooris viis meest

Asutajaliikmeist on 35 aastat vapralt vastu pidanud viis laulumeest: koori juhatuse esimees Karli Valt (bariton), Tõnu Grepp (I tenor), Valter Koost (II tenor), Kalev Kesküla (bariton) ja Ain Niit (bass). Koori loomisest siiani on kontsertmeistrina tegutsenud Helene Kadarik.

Nüüdset 22-liikmelist SÜM-i juhendab üheksateistkümnendat aastat peadirigendina RAM-is ja selle kunagises esinduskvartetis RAM 1 laulnud Tiit Köster. Taas on Saaremaa meeskoori ette dirigendina astunud Mari Ausmees, kes teada-tuntud ennekõike kui SÜG-i populaarse noormeesteansambli Varsakabi juhendaja. Varsakabi laulab ka SÜM-i juubelikontserdil.

Viis aastat tagasi, SÜM-i 30. sünnipäevaks, koostas ja toimetas koori kolmest aastakümnest ülevaatliku trükise teenekas koorilaulja ning kirjamees Heinrich Männa, keda tegelikult SÜM-i sünni peasüüdlaseks peetaksegi. Just Männa juures toimunud arutelul 1973. aasta suvel pandi ülesaarelise meeskoori loomisele kindel alus.

Algul toimusid kooriproovid pühapäeviti. Maameestel võimaldati linna lauluproovi ja tagasi koju sõitmiseks tasuta liinibussi kasutada.
SÜM-i on kuulamas käinud ka maestro Gustav Ernesaks. 32 aastat kooris laulnud Jüri Suurhans meenutas, et Ernesaks olevat viis aastat tegutsenud koori kuulates öelnud: see laps juba karjub, tast võib asja saada.

“Eks me oleme aastatega midagi juurde õppinud. Nüüd me juba veerime. Aga laulame ikka kõigest hingest, nii kuidas oskame, midagi ei jäta endale,” hindas koorijuht Tiit Köster praegust SÜM-i.

Vormis hoidmiseks harjutavad mehed Kuressaare muusikakooli saalis aastaid juba kaks korda nädalas – igal teisipäeva ja neljapäeva õhtul. 35 aastat on Leisi ja Kuressaare vahet vuhtinud sõita Leisi mees Tõnu Grepp – 40 kilomeetrit kodust Kuressaarde ja õhtuhämaruses või ööpimeduses sama palju maad koju tagasi. “Koori omaperetunne sunnib seda tegema.

Jah, kulukas on see küll, aga nüüd pani riik pensioni juurde. Oleme püsti hädas, mida selle rahaga teha. Ma sõidan selle siis vähemalt laulmiseks maha,” võtab staažikas laulja asja huumoriga.

Fotograafina tuntust kogunud Tõnu Grepp on koori kontsertreisidest teinud lugematu arvu pilte ja videolindile jäädvustanud nii kontserdid kui ka reisidel nähtud vaatamisväärsused. Laulumees ise peab põnevamateks reise Norrasse ja Lõuna-Saksamaale.

SÜM on laulnud peaaegu kõigil Läänemere saartel. Sellel suvel võetakse ette laulureis Kihnu. “Laulumemm Järsumäe Virvel oli suur juubel. Tema pärast me sinna sõidamegi,” teavitas Tõnu Grepp.

Juubelihooajal SÜM-il kontserte jagub

26. aprillil võõrustab SÜM vanu sõpru Soomest – Tammisaari meeskoori. Saaremaa ooperipäevade aegu laulub SÜM koos RAM-iga.
Kanadas tegutseva Toronto Eesti Meeskoori peadirigent on Kuressaarest pärit Charles Kipper, kes SÜM-ile laulugi (“Jehoova koda”) kirjutanud.

Torontolastega on mitu ühiskontserti antud. Ka naiskooridega on Saaremaa meeskoori lauljad soojad suhted loonud. Dirigent Tiit Köster mainis Talsi naiskoori Vaiva Lätist ja Eesti Rahvusraamatukogu naiskoori Tallinnast.

14. juunil toimub Saaremaal üleriigiline meeste laulupäev. Kuressaarde tuleb kokku üle tuhande lauljapoisi ja sama palju meeslauljaid. SÜM-i juhatuse esimehe Karli Valdi arvates peaks see suursündmus Saaremaa mehi taas koorilaulu juurde meelitama. SÜM igatahes ootab oma ridadesse ammugi täiendust.

Tänavu jõulukuul tähistatakse laulutaat Gustav Ernesaksa sajandat sünniaastapäeva mees- ja poistekooride võistulaulmisega. SÜM-gi sõidab osalema. Varasemast ajast on SÜM oma klassis Estonia kontserdisaalis toimunud võistlusel võitugi maitsta saanud. Joogilaulude võistulaulmises on Saaremaa laulumeestel õnnestunud Rakveres RAM-gi seljatada.

“Koor on nagu omamoodi elus asi – elab oma tööelu, astub avalikkuse ette kui vaja ning võimalik, elab ka sisemist seltsielu. Ilma selleta ei püsiks see mitte koos. Meil on toredad traditsioonilised õhtud oma perede seltsis aastavahetuse paiku, meil on äärmiselt toredad suvepäevad Sveni talu õuel. Meil on ka toredad sõpruskoorid, kellega koosolemist ja ühiseid kontserte ikka nauditakse,” tõdes peadirigent Tiit Köster.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 184 korda, sh täna 1)