Saartel on vaja kobraste võimu piirata (1)

Saartel on vaja kobraste võimu piirata

 

Reedesel koprapäeval Muhus Vahtraste külas Lõetsa peakraavi juures tõdesid nii keskkonnaminsteeriumi ja -teenistuse ametnikud, koprauurijad, maaomanikud, maaparandusbüroo töötajad kui ka jahimehed, et kobraste arv Lääne-Eesti saartel on ülemäära suureks paisunud ja loomade tehtavad kahjustused märgatavad, mille tõttu on vaja kümmekond aastat tagasi saartele jõudnud uusasukate arvu piirata.

Eestimaa staažikaima ja kogenuima koprauurija Nikolai Laanetu sõnul ei oleks kopra asurkonda saartele üldse vaja.

Saaremaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialisti Jaan Ärmuse kinnitusel on kobraste elutegevus põhjustanud mitmel pool Saare maakonnas üleujutusi ning metsakahjustusi.

Teadaolevalt jõudis esimene kobras Saaremaale tosin aastat tagasi. Koprauurija väitel on neid loomi seejärel nii Saare- kui ka Hiiumaale ujunud Lääne-Eestist. Praegu elab Saare- ja Muhumaal kokku umbes 200 kobrast.

Jahiloomana on tumedakarvaline vee-elukas saarlastest ja muhulastest jahimeestele peaaegu tundmatu. Kuigi Saaremaal on üksikud loomad ka küttide püssi ette jäänud, pole kobrastele eraldi jahti peetud.

Kobraste arvukuse kasvule on kaasa aidanud ka ideaalilähedased elutingimused: puhastamata-korrastamata kraavid ja teised veekogud, kus loomadel hea toidubaas ning vaba voli tegutsemiseks – puude langetamiseks ja tammide ehitamiseks.

Lõetsa peakraavis oli enam kui seitsmekümnel huvilisel võimalus näha loomariigi ehitusmeistrite rajatud mitut tammi, mis veevoolu takistamisega võivad üle ujutada kraaviga piirnevad põllud ja rohumaad.

Saare maaparandusbüroo asejuhataja Mait Musta väitel on koprad maaomanikelegi nuhtluseks saanud. Loomade tegevuse tagajärjel lähevad rivist välja drenaažisüsteemid, ummistuvad magistraalkanalid ja väiksemad kraavikesed.

Koprapäeva põnevaima hetke eest hoolitses Põlvamaalt kohale sõitnud Ivar Kiisküla, kelle taksid, teada-tuntud urukoerad, koprad urgudest välja peletasid ja Nikolai Laanetul õnnestus seejärel need loomakesed oma kahva püüda, koguni kaks isendit korraga.

Kaarel Roht keskkonnaministeeriumist, Ivar Kiisküla, Nikolai Laanetu, Jaan Ärmus ja teised spetsialistid rääkisid erinevate meetmete kasutamisest kobraste arvukuse reguleerimiseks.

Kui mandrimaal varitsevad kopraid karud, hundid ja ilvesed, siis saarte kraavides ja ojakestes elutsevatel loomadel pole suurulukite poolt ohtu karta.

Muhumaa talu- ja jahimees Jaan Kesküla, kes praetud kop-raliha (mandril lastud loom) on maitsnud ja selle maitseomadusi kiitis, ütles, et muhulased on valmis koprajahti pidama.

“Lõetsa peakraavis elavad ka vähid ja siin ümberringi on palju haritavat maad. Kui koprad oma tammidega siin veevoolu sulgevad, siis ongi häda käes. Nõnda siis on Muhu jahimeestel üks uus jahiuluk juures,” rääkis Kesküla.

Jaan Ärmuse sõnul lõpeb koprajahi hooaeg 15. aprillil, kuid erilubasid saab taotleda edaspidisekski.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 117 korda, sh täna 1)