Arco Ehitus võib kalatööstustel keelata solgitrassi kasutamise

Nasva–Läätsa reoveetrassi operaator ähvardab lõpetada kolme Nasva kalatööstuse reovee vastuvõtu, kui tööstused ei vii reovee näitajaid lubatuga vastavusse.

Reoveetrassi haldaja Arco Ehitus OÜ juhataja Ahto Altjõe ütles, et kui kalatööstused ei ole 28. aprilliks oma näitajaid korda saanud, suletakse nende juurdepääsud reoveetrassile.

“Sunnime kalatööstusi käituma vastavalt normidele,” lausus Altjõe. “Võitleme niiviisi ka rahva eest, et õhk oleks puhas ja inimestel normaalne hingata.” Altjõe sõnul ei saa trassi haldaja lubada, et kalatööstused lasevad puhastisse läga, mis tegelikult tuleb viia utiili.

Märtsis võetud analüüsid näitasid, et Läätsa puhastile juhitakse palju suurema reostuskoormusega reovett, kui puhasti jõuab vastu võtta. Reovesi sisaldas lubatust kümme korda enam rasvasid ja kloriide, mis pärsivad trassi läbilaskevõimet ning puhasti tööd.

Nasval tegutseva kalandusettevõtte Ösel Fish OÜ juhataja Ever Lipp ütles Oma Saarele, et reoveetrassi kasutamise keeld tähendaks kalandusettevõtetele töö seiskamist.

“Ma arvan, et me jõuame eelnevalt asja suhtes kompromisslahendusele,” pakkus Lipp, kelle hinnangul on kaks nädalat asjade kordategemiseks liiga lühike aeg. Samuti tuleks eelnevalt välja selgitada, kes tegelikult ja kui palju trassi lubamatut kraami paiskab.

Läätsa puhastit haldava OÜ Salme SVK juht Jaan Majorov suhtus Arco Ehituse ähvardusse kahe nädala pärast kalatööstustel trassikasutus blokeerida negatiivselt. “Ultimaatumi võib esitada, et asja tõsidusele tähelepanu juhtida ja inimesi tegutsema panna, aga praktikas tähendaks see elu seismajätmist,” lausus Majorov.

Teisalt tõdes Jaan Majorov, et lubatust kehvemate näitajate tõttu on OÜ Salme SVK sunnitud maksma sedavõrd palju saastekahju, et see viib ettevõtte lõpuks pankrotti.

Ettevõtte eelarves on kvartalis saastetasu maksmiseks ette nähtud 15 000 krooni, kuid 2007. aasta viimases kvartalis nõuti saastetasu 50 000 ning selle aasta esimeses kvartalis 20 000 krooni.

“Saastetasu aluseks olnud proovis oli sisuliselt surnud muda ning biopuhasti praktiliselt ei töötanud,” ütles Majorov, kelle sõnul on puhasti haldaja koostanud koos keskkonnateenistusega saastetasu maksmiseks maksegraafiku, sest väikesel firmal pole raha korraga kusagilt võtta.

Jaan Majorovi hinnangul on reovee kvaliteet “suure kisa peale” viimasel ajal siiski paremaks läinud. “Sellist rasvatükki nagu siin aasta lõpus tekkis, enam reovees näha ei ole,” tõdes Majorov. “Ma loodan, et asi läheb paremuse poole, aga see võtab aega oma pool aastat,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)