Lugeja kiri: 14. juuni 1941 ja 25. märts 1949

Mustjala vald on otsustanud rajada represseeritutele memoriaali (mälestusrajatise) ülaltoodud aastaarvudega. Sellega tahetakse mälestada Siberisse jäänuid. Ettevõtmine on eeskuju- ja tänuväärne.

Aga kas ainult Siberisse küüditatud olid represseeritud? Neid mälestusmärke rajades võiks meeles pidada ka teisi represseerituid ehk mahasurutuid: sõjamehi, keda mobiliseeriti olenevalt sünniaastast kas natsi- või punaarmeesse.

Nende valikute taga ei olnud vaba tahet, vaid riiki okupeerinud võimude tahe ja sund. Meie rahva jaoks olid ju mõlemad okupatsiooniväed. Lisaks sõjaajal vägistatud ja tapetud naised, hukkunud ja sandistatud lapsed, lõhutud perekonnad jne.

Kõikide nende vaba tahe oli ju vähem või rohkem maha surutud. Omavalitsuste jaoks on aga kõik ühesugused kodanikud, olenemata usutunnistusest, maailmavaatest, perekonnaseisust, soost ja vanusest.

Mälestamist vajavad kõik, kes on kaotanud oma elu või tervise okupatsioonivõimude represseerimiste läbi. Sõjaväljal langenud, õnnetustes hukkunud, paguluses ja kodust kaugel uinunud isad, emad, vennad, õed ja lapsukesed. Kõik nad on osa meie paljukannatanud rahvast.

Ehk siis mälestusmärk on KÕIGILE selle piirkonna 14. juunist 1941 KUNI 25. märtsini 1949 represseeritutele. Kuupäevad ehk tähtpäevad on tähistamiseks, aga mälestusmärk võiks olla kõikide ja kõige mälestuseks. Okupatsioonid, võimuvahetused, korralagedus, sõda oma seadusetusega jne.

Ainult Jumal ise teab, milliseid kannatusi ja läbielamisi on erinevad ja kordumatute saatustega inimesed nendel aegadel pidanud läbi elama! Tema olgu ka kohtumõistja ja kui mitte enne, siis viimsel kohtupäeval saab kindlasti kõik selgeks. Seniks andku Ta rahu aga kõigile!

Andreas Põld

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 18 korda, sh täna 1)