Ajakirjanik arvab: Kui aeg jääks seisma

Ajakirjanik arvab: Kui aeg jääks seisma

 

Kogu aeg on kiire. Sinul, temal, minul, meil. Hommikul üles, kohe toimetama. Et ikka jõuaks tööle ja kooli. Siis päev otsa rabamist. Õhtul koju ja jälle kiire. Kellaseierid jooksevad silme ees. Et kas ikka jõuab. Süüa teha, söödud, õpitud, töötatud, trenni, teleka ette, arvuti taha.

Ma ei tea, kui paljud inimesed on kogenud tunnet, et aeg jääb seisma. Lihtsalt. Sinu jaoks. Elad näiteks valguse järgi. Tõuseb päike, ärkad üles. Läheb kõht tühjaks, siis sööd. Tuleb uni peale, lähed magama.

Vahepeal teed ka midagi. Toimetad aias, kuulad linnulaulu, saed puid, ehitad, lahendad ristsõnu. Loed, teed süüa või istud niisama varjulises kohas pingi peal ja kissitad kevadpäikeses silmi.

Et ei oleks enam vahet, kas on teisipäev või laupäev. Iga päev oleks pidupäev. Sest sul ei ole kiiret. Sa ei pea elama iga ihurakuga selles rütmis, et kas ikka jõuab. Olete vaid Sina ja Sinu enda elurütm.

Enamik inimesi nimetaks seda raisatud ajaks või laiskuseks. Küsiks, et kuhu me nii jõuame. Kui kõik hakkaks sedamoodi ajatult elama. Pisiasjadele tähelepanu pööramata ja muretsemata.

Muutub rutiinseks, arvad. Võimalik. Paljud inimesed polegi vahest selliseks eluks loodud, vaid tahavad hingata teiste tuhandetega ühes rütmis.
Aga küsimus pole selles, et kas kellelegi sobib või mitte. Küsimus on selles, paljud seda kogenud on. Arvan, et vähesed. Enamikul pole seda võimalustki, sest ümbritsev ise sunnib kiirustamise peale.

Prooviks mingi aeg nii, et ei kiirusta. Ei mõtle pisiasjadele. Muredele. Olgu see siis minut, tund, päev või nädal. Igaühele vastavalt tema vajadustele ja võimalustele. Ehk teeb see päeva rõõmsamaks ja paneb meid senisest rohkem naeratama või lahkem olema.
Sest tegelikult on kõik hästi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 29 korda, sh täna 1)