Eestvedajate puudus viib ühistud tagasi Kinnisvara Hoolduse hõlma alla

Eestvedajate puudus viib ühistud tagasi Kinnisvara Hoolduse hõlma alla

 

Kuigi enamik korteriühistuid toimetab oma tegemisi ilusasti, on nii mõneski ühistus tekkinud nii suuri probleeme, et on otsustatud minna tagasi Kuressaare Kinnisvara Hoolduse hõlma alla. “Tegelikult on tendents selline, et tugevamad majad hakkavad ühistuteks ning nõrgemad lähevad kinnisvarahoolduse alla tagasi,” kommenteeris asjade seisu Eesti korteriühistute liidu Kuressaare büroo juhataja Valdek Kraus.

“Kui eestvedajad ära väsivad, on see ainus mõeldav samm meie alla tagasi tulla,” nentis Kinnisvara Hoolduse juhatuse liige Veeve Pihelpuu, lisades, et kõik majad on alati oodatud ning ka lahkuminekud pole kunagi konfliktsed olnud.

“Meil oli alles eelmisel nädalal maja koosolek. Eks mina pean ühistu juhtimist jätkama, sest keegi teine hakata ei taha,” ohkas Juhan Smuuli tänav 7 korteriühistu esimees Milvi Jaks, märkides, et kahju oleks hooldusfirma alla tagasi minna. Sest oma rahakoti puhul tead täpselt, mida ja milleks kulutad, kui palju laenu võtad ning mille eest maksad.

Ida 72 korteriühistut juhtiv Piret Laid oli aga vastukaaluks optimistlikum, sest neil on väike maja ja maksujõulised elanikud. Laid on oma majaühistut juhtinud 13 aastat ning ütles, et ehkki see tulutoov amet ei ole ning tegemist on palju, saab hakkama ikka.

Jaksi sõnul on ühistus ja Kinnisvara Hoolduses elanikelt sissekasseeritavad summad pöördvõrdelised. Kui ühistus makstakse suurem summa remondi eest, siis Kinnisvara Hooldus nõuab suuremat summat hoopiski hoolduse eest.

Krausi sõnul eristab ühistut ja Kinnisvara Hooldust ka see, et hooldusfirma all tuleb oma remondijärjekorda kauem oodata ning silmas pidada ka seda, et kui korteriühistul on olemas võimalused tagatiseta laenu võtta, siis Kinnisvara Hooldusel neid võimalusi ei ole. “Oleme laenuvõimalusi uurinud, kuid need riskid on liiga suured,” kinnitas ajalehele ka Pihelpuu.

Teine probleem, mille Kraus välja tõi, on see, et inimesed ei suuda ühistutes kokkuleppele jõuda ning selle asemel, et asjad omavahel sirgeks rääkida, hakatakse üksteist süüdistama, olgu siis ühistu raha kasutamise küsimustes või milleski muus.

“Meil on küll täiesti läbipaistev arvepidamine,” kinnitas Tehnika 3 korteriühistu esimees Tiit Rettau, kes on seda ametit pidanud aasta. Rettau peab oluliseks seda, et elanikud saaksid igale kerkinud küsimusele vastuse. “Ega see ühistu juhtimine kerge amet ole, igal ajal pead olema kättesaadav,” nentis Rettau.

Korteriühistud maal

Kui korteriühistute liitu kuuluvad ühistud käivad koos ümarlauas ning vahetavad informatsiooni ja kogemusi, siis maal asuvates suuremates majades asjad nii ilusad ei ole. Lümanda vallas on kõikides kortermajades moodustatud ühistud. Vallavanema kohuseid täitev Jaanus Reede imestas, et kuidas on üldse võimalik, et ühistuid ei tehta.

Seevastu Pihtla vallavanem Tõnu Hütt nentis, et tema juhtida olevas vallas kõik kortermajad ühistuid moodustanud ei ole ning ega maa väikesed ühistud reaalselt suudagi suuri asju teha.

“Tegelikult on neil probleeme hulgi,” märkis Hütt. Tema sõnul on moodustatud ühistutel küll väike rahakott tagataskus olemas, kuid suuremate asjade tegemine on nende puhul küsitav – nii näiteks on üsnagi reaalne, et kui uute trasside tulekul tuleb majasisene torustik ise korda teha, siis tekitab see hulga küsimusi.

“Eks see kõik sõltub suuresti asjaajajatest ning eestkõnelejatest,” leidis Pihtla vallavanem.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 66 korda, sh täna 1)