Lümanda koor on 100-aastane

Laupäeval tähistas Lümanda koor oma 100. aastapäeva kultuurimajas kontserdiga, kuhu oli kutsutud Lääne-Saaremaa koore nii ühiselt kui eraldi laulma.

“Lümanda koor sai alguse Leedri külast, täpsemalt Leedri küla kooli juurest. Tollal oli nii palju lauljaid, et külakooli ei mahtunud nad enam ära. Kooriproove tuli teha karjamaal,” rääkis Lümanda kultuurijuht ja kauaaegne kooriliige Ulvi Põld koori algusloost.

“Kui 100-aastase inimese käest ikka küsitakse, et kuidas sa nii hea näed välja, siis inimene ütleb esiteks, et ma olen kõvasti tööd teinud ja teiseks, et mu hing on nii ergas veel, kuigi ma olen natuke kokku kuivanud, siis täpselt sama võib öelda ka Lümanda koori kohta.”

Kui 100 aastat tagasi oli kooris 40 liiget, siis nüüd 100 aasta möödudes on teinud aeg oma töö ja maale on jäänud rahvast palju vähem. Nii on ka Lümanda koor oma liikmete arvult jäänud väikeseks.

“Aga hing on meil ergas ja vaim virge. Lümanda koor on ju püsinud kõik need sada aastat,” sõnas Põld.

Lümanda koorilaulu ajaloost tänase päevani rääkis kohalik raamatukoguhoidja Marika Raun. Ta tegi sissejuhatuse koorilaulu algusaegadesse, alustades ettekannet ühe olulise Lümanda koorilaulu teetähise äramärkimisega, kelleks ei ole keegi muu kui küla koolmeister ja pärastine elupõline vallasekretär Kristjan Part.

Tema käe all saavutas koor hea taseme. Juba 1910. aastal võeti osa Eestimaa üldlaulupeost. Ei jäänud koor puutumata ka 1. maailmasõjast. Pärast koorijuhi sõjast naasmist alustas koor taas ja Lümanda segakoor võttis osa kõigist esimese Eesti Vabariigi aegsetest laulupidudest.

1944. aastal põgenes koorijuht Kristjan Part Rootsi. Koorijuhiks sai Vladimir Paivel. Aastail 1945–49 oli ta Lümanda laulukoori juht.

Pärast teda hakkas koori juhatama Salme Part. 1950.–85. aastani osales Lümanda segakoor kõigil üldlaulupidudel. 1980. aastate alguses tuli Lümanda kooli muusikat õpetama Ülle Reinsoo.

Salme ja Ülle tegid alguses koostööd, Ülle oli enamasti klaveri taga. Aga ta asendas Salmet siis, kui mingil põhjusel ei saanud koorijuht proovis osaleda. 1988. aastast tänaseni ongi Ülle Reinsoo Lümanda kultuurimaja segakoori juht. 1994. ja 1999. aasta üldlaulupeost osa ei võetud, sest rahvast jäi järjest vähemaks.

Uus tõus koorielus algas 2004. aasta üldlaulupeoks valmistudes. Koos teiste naabervaldade väikseks jäänud kooridega moodustatigi Lääne-Saaremaa ühendkoor, kuhu kuuluvad Lümanda, Taritu, Salme, Kärla ja Mustjala koor.

Pärast Marika Rauna sisukat ettekannet koori ajaloost võis kontsert alata. Laule esitasid pea kõik külla kutsutud koorid nii eraldi kui esinedes ühendkoorina. Esimese laulu esitas Lümanda koor ning pärast seda “sai sõna” ühendkoor, mida dirigeerisid järjestikku Salme ja Kärla koorijuht Anita Kangur, Lümanda koorijuht Ülle Reinsoo ja Mustjala dirigent Imbi Kolk.

Sünnipäevakontsert jätkus Lümanda koori õnnitlema tulnud kooride etteastumistega. “Laulu vägi on see, mis ühendab,” kordas ammu tuntud mõtet Taritu kultuurijuht Aili Salong lillede üleandmisel ja näis, et just see fraas võttis kogu kontserdi õhustiku kokku.

Kohale olid tulnud nii mõnedki vanad koorilauljad, rääkimata kõigist neist 80-st Lümanda kultuurimajja jõudnud ühendkoori liikmeist, kes tundsid rõõmu nii laulust kui ühisesinemistest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 63 korda, sh täna 1)