Arvamus: Ainult heast kodanikust saab kodukaitsja (1)

Arvamus: Ainult heast kodanikust saab kodukaitsja

 

1927. aastal kirjutas ajakirjas Kaitse Kodu koolijuhataja Salme Pruuden: “Isamaa kaitsmisel, mis on iga kodaniku suurimaid kohustusi, esinevad kaks jõudu – füüsiline ja kõlbeline. Esimese moodustab hästi õpetatud ja relvastatud kaitsevägi, teise isamaa-armastus ja kohusetunne…”

Kõlbelistest ülesannetest pidas Salme Pruuden kõige tähtsamaks kodaniku kasvatamise ülesannet. “Peame nõudma, et oleks terve vaim neis perekonnis, kus kasvab tulevane riigimees ja kodukaitsja, tulevane eesti ema ja isa. Ainult hea kodanik on kodukaitsja,” märkis Salme Pruuden enam kui 80 aastat tagasi.

Ei ole midagi uut siin päikese all. Kui me täna vaevame pead selle üle, kust on küll tulnud meie hukka läinud noorus, miks meie täiskasvanud on nii ükskõiksed ümbritseva vastu, siis julgen küll arvata, et riiki ja valitsust kõikides surmapattudes me süüdistada ei saa.

Me võime küll näidata näpuga üles Toompea poole ning öelda, et kõik meie hädad saadetakse meile kaela sealt, kuid tuletaksin siinkohal meelde üht vana tõde: kui näitad kellegi peale näpuga, vaata, kuhu näitavad sinu teised sõrmed – ikka iseenda poole.

Hiljuti tabasin ennast mõttelt, et kui räägitakse vabatahtlike riigikaitseorganisatsioonide rahastamisest, toonitatakse tihtilugu, et Kaitseliidu kõrval tuleb eriliselt toetada noorteorganisatsioone. Ning unustatakse tihti ära, et meil on olemas veel üks kaitseliidu eriorganisatsioon noorte kotkaste ja kodutütarde kõrval – nimelt naiskodukaitse.

Kust algab ühe väikese riigikodaniku kasvatamine? Kodust. Kes on siis lapse esimene kasvataja, küsin ma edasi? Ema.
Kui kõneldakse, et last on võimalik kasvatada kolm esimest eluaastat ning pärast seda algab tema ümberkasvatamine, saab väike poiss või tüdruk just emalt kaasa esimesed suhtumised ning tõekspidamised.

Mulle meeldis väga üks jutt, mida kuulsin ühel totaalkaitse teemalisel arutlusel. Nimelt on Norras kaunis traditsioon, et kui vabatahtlikust riigikaitsjast pereisa läheb õppustele, ulatab talle enne koduuksest väljaastumist relva kaasa tema abikaasa.

See on oluline sõnum kogu pere ja riigi jaoks. Sest sellel mehel on olemas kindel tugi ja tagala ning ei usu mina iial, et selle mehe naine kunagi oma lastele ühmaks: ah, mis kaitseliit, päh, mis riigikaitse.

Kui uurida naiskodukaitse ajalugu, saame sealt teada, et peaaegu kõik taluperenaised ja kooliõpetajad kandsid enne okupatsiooniaega helesiniseid kleite. Kus aga elas tol ajal kõige rohkem inimesi? Maal.

Kus koolis käisid needsamad maalapsed – oma pisikeses armsas külakoolis. Lapse ema oli naiskodukaitsja, lapse õpetaja oli naiskodukaitsja. Nad rääkisid lapsele isamaast ühtmoodi juttu ja mõtlesid samu mõtteid. See oli tähtis ja oluline.

Kui me täna kuuleme mõne õpetaja suust, et tema tööpäev lõpeb koos tundidega, et palk on väike ja õpilased lollid kui mitte idioodid, kui ema jõuab tihtilugu koju siis, kui laps juba tudub, on väike riigikodanik jäetud kas pooltõdede seltsi või hoopistükkis vaikivasse maailma, kus tal tuleb ise otsima hakata, mis õige, mis vale. Ning tema suunajaiks saavad vanemate ja targemate kaasteeliste asemel heal juhul sõbrad kui mitte arvuti.

Mõelgem sellele, enne kui süüdistame omaenese lapsi hukkaminekus.
Siinkohal on mul tuua aga nelja lapse emana üks armas vastupidine näide. Nimelt sai meie pere Idast tänavu vabariigi aastapäevaks kodutütar. 24. veebruaril oli vastne kodutütar emme-issiga kaasas vabariigi aastapäeva üritustel Kuressaares ning Kaitseliidu Saaremaa maleva saalis küsis Ida minult, kas ta võib tahvlile joonistada. Ikka lubasin.

Ja see, mis tahvlile jõudis, üllatas nii mõndagi täiskasvanut, sest Ida joonistas Eesti lipu, Saaremaa lipu, Eesti vapi, Eesti kaardi, meie rahvuslille, rahvuskivi, rahvuskala ja rahvuslinnu. Küsisin ühelt suurelt onult viidates tahvlile, kas tema oskaks Saaremaa lippu joonistada, mis peale sain imestava vastuse: Kas siis Saaremaa lipp on roheline?

Ida ema on naiskodukaitsja, Ida isa ja vend kaitseliitlased, suur õde on olnud kaheksa aastat kodutütar ning nüüd teinud avalduse astumaks naiskodukaitsesse. Ida õpib Saaremaa väikseimas koolis, Pihtla algkoolis, kus lapsi koolis vaid kuus.

Usun, et pisikesel inimesel peavadki olema väikesest peale teadmised oma riigi tähtsatest asjadest. Need on kivid, mis jäävad kindlalt püsima vundamenti ning nii tugev, kui on vundament, kerkib sinna peale ükskord ka maja.

Meie esiemad kandsid uhkusega oma helesiniseid kleite. Nad olid kindlad, et just naiskodukaitse peab õpetama eestlasi ennast eestlastena tundma.
Nad teadsid, et tundes seda, mis on meie oma, oskame seda ka väärtustada.

Sestap on oluline teada ka oma rahva lugu ja tunda oma esivanemate saatusi. /…/

Ma sain paar päeva tagasi ühe armsa kirja:
“Minu vanaema Anastasia Mundi oli enne sõda Muhu-Liival kooliõpetaja ja naiskodukaitse liige (ta olevat olnud viimane Muhu naiskodukaitse esinaine). 1941–1946 oli ta küüditatuna Kirovi oblastis, hiljem elas Muhus Külasema külas Mäe-Toomal.

Naiskodukaitsest ta paraku suuremat ei rääkinud, kuid sellest ajast on säilinud mõned fotod, millelt olen nüüd üritanud isikuid tuvastada. Neist tulevad praegu meelde Poe Juula (poepidaja Juula Vaga Muhu-Liivalt), Piiri Helmi (Helmi Vaga Piirilt), Selma Golubjatnikov (Muhu arsti abikaasa Muhu-Liivalt), Paasi Salme (kooliõpetaja Salme Pajur Piirilt), Vanamõisa Matsi-Laasu Salme (Salomonia Ling), Vanamõisa Sepa Liina (Akiliina Üksik,vist vallavanem Aleksander Üksiku abikaasa).

Lähen nädalavahetusel Mäe-Toomale ja süütan vanaema mälestuseks küünla. Tervitades Edgar Grünberg.”

Naiskodukaitse mälestuspäeval meenutame neid meie esiemasid, kes kannatasid seetõttu, et nad olid naiskodukaitsjad. Naiskodukaitse mälestuspäeva peetakse seetõttu aprillikuu kolmandal pühapäeval, et just sel ajal, 1942. aastal hukati Venemaa vangilaagrites mitmeid NKK juhtivaid tegelasi. Ka Saaremaa naiskodukaitsjad kannatasid seetõttu, et neile oli kallis isamaa ning et nad kandsid uhkusega helesiniseid kleite.

Lühendatult naiskodukaitse mälestuspäeval 20. aprillil 2008 Kaarma Peeter-Pauli kirikus peetud kõnest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 77 korda, sh täna 1)