Saaremaa ahistamisjuhtumid on jõudnud töövaidluskomisjonini (5)

Saaremaa ahistamisjuhtumid on jõudnud töövaidluskomisjonini

 

Eelmisel nädalal Kärdlas peetud konverentsil “Aitame kaasa naiste tööhõive paranemisele” tegi Saaremaa töövaidluskomisjoni juhataja Evi Ustel-Hallimäe ettekande töökohal ahistamise teemal. Tema ettekandest selgus, et ahistamine tööpostil pole Saaremaale sugugi võõras probleem.

Ustel-Hallimäe sõnul on pärast sellealase seaduse kehtestamist Saaremaa töövaidluskomisjoni jõudnud 4–5 juhtumit. “Ahistamise liike on mitmeid ja see ei pruugi alati seksuaalne ahistamine olla,” rääkis Evi Ustel-Hallimäe Oma Saarele.

Ta selgitas, et ahistamiseks saab aga ka liigitada patsutamised, kallistamised, paitamised, silitamised. “Siia alla võib liigitada igasuguse liigse tähelepanu osutamise,” lisas ta.

Nende juhtumite puhul, mis on Saaremaa töövaidluskomisjonini jõudnud, on kaebaja rollis olnud üldiselt naised. “Samas teame ka selliseid juhtumeid, kui mees on ahistanud meest,” kommenteeris Ustel-Hallimäe. Samal ajal ei ole töövaidluskomisjonini jõudnud teavet selle kohta, et ahistajarollis olnuks mõni naine.

“Paljudele ahistamisjuhtumitele pole ametlikku käiku antud,” märkis Ustel-Hallimäe, lisades, et avalduste esitamiseni töövaidluskomisjonile on jõudnud vaid osa ahistatuid.

Ahistaja peab tõendama oma süütust

Töövaidluskomisjoni juhataja sõnul hakkab komisjon, kui keegi esitab vastava avalduse, seda menetlema ning lõpplahendus probleemile saadakse osapoolte kokkuleppes.

Ahistamisjuhtumite lahendamise korral lasub tõendamiskohustus vastaspoolel. “See tähendab, et inimene, keda süüdistatakse ahistamises, peab tõendama oma süütust,” selgitas Ustel-Hallimäe.

Ta lisas, et enamikul juhtudel on ahistamine toimunud ülemus-alluv suhtes. Ustel-Hallimäe sõnul on aga tööandja süüdi ka sellisel puhul, kui ta ise töötajat küll ei ahista, kuid laseb töökohas ahistamisel toimuda. “Kui tööandja teab, et kedagi ahistatakse, kuid ei võta midagi ette, et seda takistada,” täpsustas ta.

Ahistamise eest võib nõuda rahalist hüvitist

Seaduse kohaselt võib kannatanu ahistajalt nõuda tekitatud kahju hüvitamist. “Kui inimesele on liiga tehtud, siis ta peab selle eest ka kompensatsiooni saama,” leiab Evi Ustel-Hallimäe.

Ta lisas, et töövaidluskomisjon makstava hüvitise suurust ei määra. “See summa on osapoolte kokku leppida,” ütles ta, märkides, et praegu on hüvitise ülempiiriks 50 000 krooni, mida Saaremaal ükski ahistatud inimene pole veel välja nõudnud.

Kuna ahistamist käsitlev seadus on praeguseks kehtinud vaid neli aastat, ei ole paljud juhtumid töövaidluskomisjonini jõudnud. “See on ikka veel Eestis ja ka Saaremaal variteemaks,” arvas Ustel-Hallimäe. “Kuigi probleem võib reaalselt olemas olla, ei juleta seda tunnistada ega töövaidluskomisjonile vastavat avaldust teha.”

Naiste “ei” ei tähenda ahistaja meelest alati ei-d

“Meie ühiskonnas ei ole patsutamisi ja paitamisi kunagi pahaks pandud,” kommenteeris Ustel-Hallimäe. Tema meelest kõik inimesed ei peagi seda ahistamiseks, kuid alati tuleb arvestada, et inimesed on erinevad ja ühel hetkel võib keegi seda ahistamiseks nimetada.

Käsitletud juhtumite uurimisel on välja tulnud, et kui mees on ahistanud naist, siis on naine teda hoiatanud ja kindlalt ei öelnud, millest ahistaja ei ole aga väljagi teinud. “Mõnikord on ahistaja selliste juhtumite lahendamisel enda vabanduseks öelnud, et naiste “ei” ei tähenda alati ei-d,” mainis Saaremaa töövaidluskomisjoni juhataja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)