Arvavad: Koolijuhid õpilaste trahvimisest (1)

Sellel asjal on kaks poolt nagu ikka. Meie koolis kedagi trahvima ei pea – õpilased on toredad. Eestis on koole, kus õppetööd keeruline läbi viia, sest kord on käest ära. Esmapilgul võib trahvimine tunduda päästva abivahendina, kuid kui kool võtab lisaks laste õpetamisele enda kanda ka politseiniku ülesanded, siis vaevalt see tulemust annab.
Koolis peaks ikka heal sõnal suur jõud olema ning probleemide korral on selleks korrastatud tugisüsteemid, kust abi leida. Head lapsed kasvavad vitsata.
Tiina Talvi,
Lümanda põhikool

Arvan, et peaks taastama varasema korra – trahvimise koolikohustuse mittetäitmise eest. Trahvimise alla peaksid käima rängad, süstemaatilised kooli kodukorra rikkumised. Trahvi määraja peaks olema kooli omanik ehk vald.
Tõnu Toon,
Kärla põhikool

Eesti kool on teada-tuntud oma headuses. Meie lapsed on tublid ja targad. Niisuguseid ettevõtmisi nagu trahvimine pole siia vaja. Meil on kombeks ja tavaks oma head kasvatamis- ja õpetamistraditsioonid. Jäägem nende juurde ja õppigem neid järjest paremini tegema!
Aive Mõistlik,
Valjala põhikool

Trahvimine on ahvatlev võimalus end kõikvõimsana näidata. Me hindame õpilase käitumist selle järgi, kuidas ta end koolis ülal peab. Majasiseste probleemide lahendamisel võiksid kehtida vastavad reeglid, mille rikkumisel on võimalik trahvida.
Arvan, et normaalselt toimiva kooli puhul ei ole vajadust trahvi määrata. Kellele trahv määrata? Õpilasele? Maksab aga selle lapsevanem ja seadusrikkujal ei ole sellest sooja ega külma. Kuid eks vanemal ole ju ka oma osa, et ta laps ei tunneta hea ja halva piiri.
Senta Room, 
Muhu põhikool

Kooli direktor ei sa olla politseinik. Et üldse seda ideed rakendada, tuleb ju seadusi muuta. Elame demokraatlikus riigis. Demokraatia on mitte ainult võimalus, ka kohustus.
Jaan Lember,
Kuressaare põhikool

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 33 korda, sh täna 1)