Jaan Tätte ja Rein Lember alustavad Eesti esimeste saarevahtidena 1. mail (3)

Jaan Tätte ja Rein Lember alustavad Eesti esimeste saarevahtidena 1. mail

 

Vilsandi Jaan Tättest ja Abruka Rein Lemberist saavad Eesti esimesed riiklikult ametisse määratud saarevahid. Mehed alustavad tööd 1. mail. Mõlemad tulevased saarevahid loodavad, et teadmine, et saarel on saarevaht, muudab saareelu paremaks nii külastajate kui ka püsielanike jaoks.

“Tuleb teadmine, et kõik, mis saarel toimub, on kontrolli all. Saarel on silm ja kõrv, kes jälgib seaduste täitmist ja üritab inimesi aidata, kui tekivad probleemid,” ütles Abruka tulevane saarevaht Rein Lember muutuste kohta, mis tema ametikoha loomisega kaasneda võiks.

Abistav ja kontrolliv

Saare maavanem Toomas Kasemaa ütles Oma Saarele, et saarevahi täpsem ametijuhend on alles koostamisel. Küll kinnitas Kasemaa, et saarevahid asuvad tööle 1. maist.

Vilsandi tulevase saarevahi Jaan Tätte arvates mõjutab saarevahi olemasolu teadvustamine ka külaliste käitumist, mis Vilsandil kui rahvuspargis on eriti oluline. “Kui külastaja teab, et saarel on saarevaht, siis ma arvan, et ehk ta ka käitub nii, nagu teaks, et saarel on saarevaht,” avaldas Tätte lootust. Tema sõnul annab saarevahi olemasolu ka saareelanikele turvalisust, kuna praegu pahatihti ei teata, kust ühe või teise häda puhul abi saab.

“Tihtipeale on nii, et inimesel on probleem, ta ei tea, kuhu pöörduda. Aga siis ta helistab mulle ja asjad hargnevad juba edasi,” näeb Tätte oma kasulikkust saarerahva jaoks, kes enamikus on suvitajad.

Tätte rääkis, et tal on plaane, kuidas saar külastajate ja elanike jaoks huvitavamaks muuta. Näiteks matkaradade loomisega. “Et saar oleks inimestele toredam,” sõnas Tätte.

Rein Lember Abrukalt lisas, et oluline on ka see teadmine, et saarel on järelevalvega tegelev inimene. “See on teadmine, et Eesti vabariigi jurisdiktsioon ei lõppe Roomassaare sadamas, vaid kehtib ka Abrukal edasi,” lausus Lember.

Eile maavalitsuses toimunud mitme ametkonna koostöönõupidamisel peeti mõistlikuks viia läbi saarevahtide õppepäev, kus iga ametkonna – politsei, piirivalve, looduskaitse jms – esindajad räägivad, kuidas käituda ühe või teise nende haldusalasse kuuluva juhtumi puhul.

Maavanem Kasemaa sõnul ei ole saarevahil maavalitsuse koosseisulise ametnikuna menetlemisõigust, mis tähendab, et väärteo korral ta seda vormistada ei saa. Kasemaa kinnitusel tuleb selleks koostööd teha just erinevate ametkondadega.

Saarevaht jalgrattal

Maavanem kinnitas ka, et saarevahid hakkavad tööle täiskohaga. Saare maavalitsuse vanemametnikuna tööle vormistatava saarevahi palk jääb Kasemaa sõnul vahemikku 5350 kuni 7460 krooni. Lisaks varustab maavalitsus saarevahi sidevahendiga ja transpordivahendiga saarel liikumiseks, milleks Kasemaa sõnul on ilmselt jalgratas.

Maavanem lisas, et transport väikesaarte ja Saaremaa vahel on niikuinii maavalitsuse poolt doteeritav, seetõttu otsest vajadust saarevahile muid transpordivahendeid muretseda esialgu pole.

Kuigi plaan võtta tööle saarevaht ka Kõinastule ja Kessulaiule luhtus seoses riikliku kokkuhoiupoliitikaga, ei ole maavanem Kasemaa lootust veel kaotanud.

“See võib ka juba sel aastal uuesti kõne alla tulla. Küsimus on selles, kas meie riigieelarve ennustus, rahandusministeeriumi tehtud majandusprognoos peab paika või mitte, ja kui need külmutatud vahendid vabastatakse, siis tuleb kindlasti kõne alla ka ülejäänud kahe saarevahi ametisse nimetamine,” ütles Toomas Kasemaa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 189 korda, sh täna 1)