Täiskasvanute gümnaasiumis võib õppida igas vanuses inimene (1)

Täiskasvanute gümnaasiumis võib õppida igas vanuses inimene

 

Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumis helises abiturientidele esmaspäeval viimane koolikell. Oma Saar käis uurimas, kes on need õpilased, kes otsustanud oma erinevatel põhjustel poolelijäänud haridustee siiski lõpuni käia ning gümnaasiumitunnistuse kätte saada.

Kooli direktori Ly Kallase sõnul on täiskasvanute gümnaasiumis õpilasi igas vanuses. Tänavune vanim õppija on 43 ning noorimad 17-aastased. Põhjused, miks täiskasvanute gümnaasiumisse tullakse, on aga väga erinevad – on perekondlikke, tervislikke kui ka muid ajendeid. Mõnele õppurile sobib selline õppevorm päevasest enam, teine on läinud endises koolis mõne õpetajaga pahuksisse.

“Meil ei ole ühegi õpilase suhtes eelarvamusi, püüame võtta kõiki õpilasi puhta lehena” kinnitas direktor Kallas. Tema sõnul on täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad tõelised oma ala asjatundjad ning õpilased väga südamlikud, soojad ja avatud.

“Meie kooli õpilased on mõistnud, et haridus on väärtus ning gümnaasiumisse ei tulda niisama aega surnuks lööma,” märkis Kallas.

Tööturg nõuab keskharidust

30-aastane Henry Õun, pereinimene, ütles, et temal oli täiskasvanute gümnaasiumisse tulekul põhiliseks ajendiks see, et tal oli piinlik tööankeeti kirjutada “põhiharidus”. “Kui keskkoolipaber on taskus, saab tööturu nõudmistele kiirelt reageerida, nagu riigil parajasti tööjõudu vaja on.

Keskharidusega saab hõlpsalt kas või täiendõppega mõne uue ameti selgeks,” selgitas ta, lisades, et kui tema endistes koolides oli kooliskäimine tema jaoks kerge, nagu muuseas, siis siin oli talle tõeliseks üllatuseks, et täiskasvanute gümnaasiumis peab õppima, lausa näpuga raamatust järge vedama.

Andre Sall, kel päevakool jäi katki konflikti tõttu õpetajaga, rääkis, et oli kuulnud, nagu ei peaks täiskasvanute gümnaasiumis üldse õppima ja hindeid pannakse seal lihtsalt. “Kui aga siia tulin, selgus tõde – tegelikult on programm täpselt sama mis päevakoolis, õppima peab sama palju, aga iseseisvat tööd tuleb teha palju enam.”

Diana-Maria Palu Salmelt, kes käib Kuressaares tööl eralasteaias Kõige Suurem Sõber, peab aga plaani skandinavistikat õppima minna. “Mul on rootsi keel suus, aga paberit selle kohta pole,” selgitas ta. “Kunagi jäi kool perekondlikel põhjustel lõpetamata, nüüd on võimalus gümnaasiumitunnistus saada.”

Diana-Maria hindab Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi pedagoogide ausust. “Kui nad ikka näevad, et sul ei ole potentsiaali koolis käia, soovitavad nad aasta pärast tagasi tulla.” Ly Kallas lisas, et vahel on tõesti soovitatud mõnel inimesel aeg maha võtta, veidi tööl käia ning siis uuesti tulla. Need, kes siis tagasi tulevad, on palju motiveeritumad ja teadlikumad õppijad,” kiitis ta.

Paindlik õpe

Diana-Maria sõnul ei ole täiskasvanute gümnaasiumis hinded nii olulised kui teadmised, mis omandatakse. Karin Mets, kes tervislikel põhjustel päevakooli praeguse kooli vastu vahetas, lisas, et temalgi on kindel plaan minna edasi õppima. Mida täpselt, seda veel ei tea, ehk Pärnu kolledžisse, kuid äärmiselt oluline on täiskasvanute gümnaasiumis olnud see, et õpetajatel on kõikide õpilaste jaoks aega.

“Kui sa esimese korraga aru ei saa, seletatakse uuesti, et asi ikka kohale jõuaks.” Sellega, et täiskasvanute gümnaasiumis võtavad õpetajad õpilasi rohkem inimeste kui õpilastena, nõustusid kõik vestlusringis osalenud.

Nii on täiskasvanute gümnaasiumis võimalus haridust omandada ka kaugõppes või lausa individuaalkava alusel. Tarvi Küüra, kellel hobi ehk siis tantsimine maailmameistriks tunnistatud Semiiris, hakkas koolitööd segama, märkis, et praegune kool on kindlasti tema jaoks parim.

Saab oma asju ise sättida nii, et tantsimine ja koolitöö mõlemad päevakavasse ära mahuvad. Ly Kallas lausus, et ega Tarvi ole ainus, kes aeg-ajalt peab koolist pikemalt ära olema: “Meil on ka modelle, kes käivad töö tõttu mööda maailma ja peavad õppima palju iseseisvalt, individuaalse kava järgi.”

Koolijuhi sõnul on nende kool populaarsust võitnud ametikooli lõpetanute hulgas, kel plaan edasi õppima minna. “Ehkki meie kooli eesmärk ei ole õpilaste ettevalmistamine kõrgkooliks, on igal aastal siiski päris suur hulk läinud edasi õppima, eelmisel aastal näiteks neliteist, ning enamik neist tasuta kohtadele. Ametikoolist tullakse meile kas lisa-aastat tegema või õppima mõnd üksikainet – et saada edasi kõrgkooli,” rääkis Ly Kallas.
Lapsega kooli

Et paljudel õpilastel on pered ja väikesed lapsed, pole kevadisel arvestuste tegemise ajal sugugi erandlik vaatepilt, kui vastama tulnud emme tita magab vankris akna all või on korviga klassilaua peal. “Siin on igasuguseid vahvaid situatsioone olnud,” meenutas Ly Kallas, kes ei ole pidanud paljuks vastaja lapsukest ise nii kaua süles hoida, kui emmel koolitöö tehtud saab.

“Sestap on meil kooli arengukavasse kirjutatud ka ema-lapse tuba, Pärnu koolis on selline olemas. Ema saab koolitöö ajaks lapse sinna jätta.”
Tänavused Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi abituriendid panevad kõigile, kel koolitee mingil põhjusel katki jäänud, südamele: “Ärge kartke! Kunagi pole hilja koolipinki tagasi tulla.”

Ly Kallas meenutas, kuidas neil on klassis olnud 54-aastane õppija kõrvuti 18-aastasega ning koolitunnis kadus vanusevahe ära, õhkkond oli klassiruumis mõnus ja asjalik. “Vanemad õpilased on enamasti kohusetundlikumad ja motiveeritumad,” lisas koolijuht Kallas.

“Täiskasvanute gümnaasiumis õpitakse juba enda jaoks, me teame, et neid teadmisi on meile endile vaja,” kinnitas ka Karin.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 241 korda, sh täna 1)