Hea äriidee on edu pant (1)

Hea äriidee on edu pant

 

Ametlikult alustas Kaarma vallas Vaiveres asuv OÜ Saare Uluk tööd eelmise aasta septembris, kui kõik vajalikud litsentsid ja load olemas. Ettevalmistus jahiloomade töötlemiseks algas aga pisut varem – 2006. aastal.

Saare Uluk on unikaalne ettevõte isegi terve Eesti mastaabis, sest Saaremaal teist sellist pole ja mandrilgi on vaid üks-kaks.
Ettevõtte omanik ja juht on 33-aastane Tanel Mägi. Kuigi Tanelil vastavat eriharidust pole, on ta kenasti hakkama saanud kinnisvarafirmas Arco Vara, töötanud Kuressaares baarmanina, elanud ja töötanud paar aastat ka Ameerikas. Miks seal?

“Peab vahel mujal maailmas ka vaatamas käima,” naerab Tanel ja lisab, et töötas ookeani taga samuti ühes kinnisvarafirmas. Põhjus kinnisvara valdkonnast äratulekuks oli ikkagi kirg selle järele, mis jahipidamisse puutub. Esimesed jahiristsed sai Tanel 10-aastaselt, kui isa poisi metsa kaasa võttis, paberitega jahimeheks sai Tanel 1993. aastal.

Kõige suurem loom, kas Taneli püssi ette jäänud, on loomulikult põder, kuid trofeena aastaid tagasi lastud hirv hinnati Eestis hõbemedali vääriliseks. Kui palju harusid hirvesarvedel siis oli? Tanel selgitab jahipidamises võhikule, et ega neid harusid ehk nii palju tulegi, määravaks osutub ikkagi suurus ja kaal.

Aastate pikku jahimehena tegutsedes põrkas ta aga pidevalt kokku probleemiga, et lastud ulukeid polnud Saaremaal kuhugi müüa. Nõudlus sellise võimaluse järele oli aga suur.

Väetisehoidlast sai ettevõte

Kunagi oli neisse hooneisse Vaiveres planeeritud väetisehoidla, aga kuna ehitusega jõuti valmis kolhoosiaja lõpul, siis väetist sinna sisse tuua enam ei jõutudki. Enne Saare Ulukit tegutses siin veel Flexi Kaubandus, mis pakendas juustu, kuid ka see lõppes Taneli sõnul ära ja nii need kaks hoonet pangalt ostetud saigi: ühes asub kontor, teises tootmine.

Kuna jahiloomade laskmine on hooajaline ja märts, aprill, mai on sellised kuud, kus aktiivset küttimist metsas ei toimu, siis hetkel valitseb ka tootmishoones vaikus. Sestap ajame meiegi juttu õues päikesesoojas, linnud ümberringi siristamas. Ja ega mistahes veterinaarianõuetest kinnipidamise kontrollijaile meeldigi, kui tootmisruumides asja eest teist taga ringi kolatakse.

“Riigi poolt määratud veterinaar on tegelikult kohal iga päev. Nii kui loom tuuakse, nii on ta siin ja vaatab üle looma elundid, kas need on korras ja loom ise terve,” selgitab Tanel.

Filee eksporditakse Rootsi

Kogu protsessi võtab Tanel kokku lühidalt järgmiselt: jahimees toob looma kohale, firma ostab selle ära, nahastab, töötleb liha, fileed lõigatakse, pakendatakse vaakumpakendisse ja külmutatakse.

90% toodangust läheb ekspordina Rootsi, kus Polarica kontsern filee ära ostab ja omakorda restoranidele ja muudele toitlustusettevõtetele edasi müüb. Väike osa toodangust läheb ka Saaremaa restoranidele, kes turistide saabumisega Saare Uluki tooteid rohkem tellima hakkavad. Ka Tallinnast on tellimusi tulnud.

Kuidas Rootsiga kaubale saadi? “Rootslased käisid kohapeal, vaatasid meie hoonet, lõikasid siin paar põtra ka ära, näitasid, millised lihatükid põdrast täpselt tulema peavad, ja seejärel tuli leping,” räägib Tanel.

Kuid päris juhus see ka polnud. Tanel otsis rootslased enne ise üles ja kuna nad niikuinii Eestisse pidid tulema, siis astusid ka Vaiverest läbi. “Ja lepingu tegid nad heameelega, sest neil oli just sellist kogust vaja, mis nad siit said,” on Tanel tagantjärele rahul.

50 tonni fileeliha

“Praegu tuleb metsast vaid siga, ja just põrsast ja kulti, sest emistel on poegimisaeg, neid lasta ei tohi. Juunikuust läheb suuremaks sea- ja metskitsejahiks. Septembris tuleb hirv ja põder, siga ka loomulikult ja seega on september-oktoober-november kõige suurema koormusega kuud,” selgitab Tanel.

Kas suur koormus tähendab ka seda, et jahimehel polegi võimalik lastud looma ära anda? “Ma arvan, et meil on piisavalt võimsust, ja niisugust võimalust, et me ei saa ruumipuudusel Saaremaa jahimehe toodud looma vastu võtta, ma ei usu,” on Tanel kindel.

Eelmisel aastal tuli terve hooaja kohta põtru üle 260, hirvesid 60, sigu 500 ringis ja kitsi 400–500. Puhast fileeliha oli mullu 40–50 tonni ringis.
Tänavuse aprillikuu “saagiks” on seni vaid 5–6 siga, sest paljud jahiseltsid panevad end loomade poegimisajaks märtsist maini n-ö kinni. Samas ei saa firma ka vaiksel perioodil millegi muuga tegeleda, sest kui keegi juhtumisi sea laseb, peab ettevõte kohe valmis olema seda töötlema.

Nahad, sarved ja kõik selle, mis lihast üle jääb, veab Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehase auto sinna purustamisele.

Käive neli miljonit krooni

2007. aasta käibeks nimetab Tanel neli miljonit krooni, mis on üsnagi aukartustäratav tulemus, kui arvestada, et firma alles septembrikuus loodi. Töötajad, kellega alustati, on ametis ka praegu, kokku on neid peremehe endaga viis. Palgad Eesti keskmiseni päris ei küüni, kuid Saaremaa mõistes on konkurentsivõimelised küll.

Keskmise põdra eest saab jahimees umbes 5500 krooni. Loomi ei tooda siia mitte ainult Saaremaalt, vaid ka mandrilt ja selles suunas tahab Tanel haaret laiendada. See ei tohikski väga raskeks osutuda, sest mandril juba teatakse, et Saaremaal on selline ettevõte olemas. Pealegi ei paku sealsed ettevõtted teenust jahimehele, kes loomast konservi või vorsti tahab saada. “Kui jahimees seda soovib, siis meilt ta selle teenuse saab,” on Tanel ka selles osas teistest ette jõudnud.

Käive oleneb kõige enam sellest, kui palju jahimehed loomi lasevad.
“Metssigu on jahimehe jaoks vähe, aga talumehe jaoks kindlasti palju,” tõdeb Tanel ja lisab, et Saaremaa ulukibaas on päris heal järjel.

Kui osa jahiseltse oma tegevuse loomade poegimishooajaks peatab, siis 1. juunist jätkatakse taas aktiivse jahipidamisega. “Juulis tulevad juba viljapõllud, kus sead käima hakkavad, ja siis neid ka palju kütitakse. Sokujaht algab ka ja eks siis lastakse need trofeesokudki,” räägib Tanel.

Keeritsussi üle range kontroll

Kui kiiresti saab seast vaakumpakendis toode?
“Kui täna hommikul tuuakse siga, siis homme saab teda alles lõigata, sest kõikidelt sigadelt võetakse lihasproovid, mis lähevad laborisse ja enne sealt tulnud vastust me midagi teha ei tohi. See on keerits-ussi pärast. Kui uss on sees, siis läheb siga utiili,” selgitab Tanel rangeid nõudeid.

Pärast lõikamist liha aga kohe pakendatakse ja läheb külma. Kitse ja põdra puhul ussikartust pole, neilt võetakse iga kuu pistelisi proove.
Metsast toodud veel soe põder jahutatakse ööpäevaga maha kuni 7 kraadini – ka siin ei luba eeskirjad looma enne lõikama hakata.

Kokkuvõttes võib vaid tõdeda, et kui on hea äriidee ja tegevus korralikult läbi mõeldud, on võimalik edukalt ja kiiresti luua elujõuline ettevõte ka maal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 108 korda, sh täna 1)