Leisis tähistatakse saja aasta juubeleid

Leisis tähistatakse saja aasta juubeleid

 

15. märtsil möödus sada aastat Kuressaare Eesti Seltsi Leisi haruseltsi asutamisest.
Ajaloohuviline Tõnu Grepp on palju ära teinud kodukandi ajaloopärandi talletamiseks. Karja kiriku pastoraadis on tema initsiatiivil loodud kodulootuba. Ajaloolised fotod ilmestavad praegu toitlustusasutusena tegutseva Sassi maja seinu. Üle maakonna teada-tuntud kultuuritegelane, Saaremaa meeskooris SÜM selle asutamisest alates 35 aastat laulnud, aastakümneid fotograafina leiba teeninud Tõnu Grepp on Sassi majagagi seotud. Maja omanik Aadu Grepp on Tõnu Grepi vanem poeg.

Leisi valla aja- ja kodulugu on talletatud mitmesse raamatusse. Alles ilmus Ülo Parbuse koostatud “Karja kihelkonna lugude” IV osa. Leisi vallast ja Karja kihelkonnast on kirjutanud teisedki autorid. Albert Seppeli mitmeosaline mahukas uurimistöö kätkeb endas valla lähiajalugu ja kaugmaidki perioode.

Teadlaste ja kirjameeste huviorbiidis on jätkuvalt Karja kirik, millest on tehtud filme ja ilmunud mitu trükist. Kirjamees Karl Kello on taas Karja pühakoja oma vastilmunud raamatus “Draakoni märgi all” luubi alla võtnud. Kirikust on kirjutanud kunstiteadlane Villem Raam ja koduloouurija Heino Väli. Valla ajalooürikutes on palju rariteetseid pilte mitmelt endisaegselt tuntud fotograafilt.

Leisi valla kohal hõljuv Genius Loci (koha vaim) on osanud kunagise Karja kihelkonna maile meelitada ettevõtlikke mehi mandrimaaltki. Üheks selliseks oli Aleksander Sass Mulgimaalt, kes eelmise sajandi alguses Leisi kolides lasi aleviku keskusesse ehitada võimsa hoone, mida praegu Sassi majana tuntaksegi. Suvel saab maja saja-aastaseks ja Karja kihelkonna päeval, 3. augustil tähistatakse suurt juubelit ajalookonverentsiga.

Teinegi kiviehitis saab suvel sada aastat vanaks – Leisi vallamaja, mille omanik oli kaupmees Anton Üksti. Vene kroonus puhkpilliorkestris mänginud Üksti oli Leisi esimese laulukoori juhataja.

Haruseltsi loomine sada aastat tagasi pani Leisis elu kihama

Sassi maja juubeliks tahavad Grepid hoonele uue ilme anda. Ehitustöö käib juba täie hooga. Sajandivanune maja saab samas stiilis juurdeehitise.
“See aasta on meie kodukandil tähtsate sündmuste ja mitme juubeli aasta. Just sada aastat tagasi oli mitu sellist asja, mis Leisi valla arengule hoogsalt kaasa aitasid.

XIX sajandi lõpus oli siin vaid üks teemaja, apostliku õigeusu kirik ja õigeusu koolimaja. Sajandivahetuseks sai valmis postkontor ja paar väiksemat poodi. Kõik muu tekkis 1908. aastal ja pärast seda,” vaatab Tõnu Grepp Leisi arenguloole tagasi.

Leisi mehed on rikastanud ka ülemaakondlikku kultuurimaastikku. Paar korda nädalas 35 aasta jooksul on Tõnu Grepp võtnud Leisist Kuressaare tee rataste alla, et osaleda Saaremaa meeskoori lauluproovides. 40 kilomeetrit kodust Kuressaarde ja sama palju maad tagasi.

“Meestelaul on see, mis köidab. Kas on siis targem kodus seebikaid vahtida või kusagil õlut juua? SÜM-i mehed peavad laulmist tähtsamaks,” arutleb staažikas laulumees.

Lumerohketel ja tuisustel talvedel on Grepp pidanud mõnigi kord Kuressaarest tulles Angla mäele endale abiväge kutsuma, et auto tuisuvaalust välja tirida. Kordagi pole sellised juhtumid aga koorilauljat rööpast välja löönud.

Igal teisipäeval ja neljapäeval on Tõnu Grepp proovis kohal. “Sisseharjunud kohusetunne. Mõni linnamees jätab proovi vahele. Ja kui sa oled nii pika maa tagant kohale sõitnud ning näed, et proovis vähe mehi kohal, no see teeb meele natuke mõruks,” mõtiskleb Grepp.

Tänu kontsertreisidele on laulumehed saanud viibida pea kõigil Läänemere saartel ja paljudes välisriikides. Tõnu Grepp on neist reisidest salvestanud sadu meetreid videolinte ja klõpsinud tuhandeid fotosid.

Koduvallas püüab Tõnu Grepp kultuurisündmustele õla alla panna

Selle loo kirjutajale meenub nelja aasta tagune SÜM-i ja Eesti rahvusraamatukogu naiskoori ühiskontsert jüripäeval Kooljamägedes. Õhtuhämaruses süüdati tõrvikud ja maalilises paigas kõlas imeilus koorilaul.

“Kui kontsertide korraldamiseks on selline ajaloolise taustaga koht, miks mitte seda siis teha. Kooljamägede põlismändide all lauldud laulud tulevad lauljail südameist ja lähevad kuulajatele südameisse,” filosofeerib laulja.

Oma valla patrioodina tunneb Tõnu Grepp heameelt, et vallavalitsuse initsiatiivil on korda tehtud kruusatee, mida mööda saab Kooljamägedesse sõita. Turistidele ja saarlastest ajaloohuvilistele peaks see paik igatepidi muljetavaldav olema.

Üksikasjaliku kirjelduse Purtsa küla Pamma metsas juhtunust 664 aasta eest on edastanud Marburgi Wigandi.

Saarlased aga tegid endi ümber sügavas soos suure kaitsetara, millel oli 3 kahe poolega väravat; sinna sisse ehitasid nad enda kaitsmiseks tugeva kindluse kokkuseatud puudest, mida ei saanud ära võtta ei tule ega nooltega. Pidanud nõu, saatis aga meister käsknikke jne vallutama kaht väravat, hommikust ööni. Ise aga tungis ta väevõimuga läbi kaitsetarade, kus tapeti 2000 inimest ja tarad põletati; ja see toimus päeval enne vastlapäeva (15. veebruaril) hommikust õhtuni. Nimelt enne seda olid saar-lased valinud endale oma soost kuninga nimega Wesse, kes seal samas vangi võeti ja kõvasti kinniseotuna küünarnukke pidi üles poodi; ka kristlastest tapeti kaitsetarade ees 500.

Kas Kooljamägede nimetus tuleneb tolleaegsest lahingust, on ajaloolaste väitel küsitav. Kooljamäed turismiobjektina on aastakümneid unustusehõlmas olnud.

“Praegu on võimalik sinna bussiga sõita. Igal kevadel tehakse tee korda – veetakse kruusa ja lõigatakse mahalangenud puud. Alates Pammast juhatavad teetähised Kooljamägedele. Kunagise linnuse juures on tahvel, kust huvilised leiavad põhilise info aastasadu tagasi toimunu kohta,” selgitab Tõnu Grepp.

Igal jaanipäeval süütavad külaelanikud seal jaanitule. Korraldatakse ka intiimsemaid kontserte. Kooljamägedel on esinenud mitu nimekat muusikut.

Kaheksa-aastaselt piltnikuks

Juba kaheksa-aastasena hakkas Tõnu Grepp kodukandis mitmesuguseid sündmusi pildistama. Tõnu fotograafist isa Karl oli pojale peamised nipid selgeks õpetanud ja kui kogenud fotomees ise sündmusele sõita ei saanud, saatis ta poja.

“Olin kaheksa-aastane, kui külamees tuli mulle hobusega järele, pani ree otsa peale istuma ja sõidutas mind Laugu külla matusepilte tegema. Minu isa oli 16-aastane, kui fotograafiaga 1916. aastal tegelema hakkas. Isa sai fotograafiaalased algteadmised naabrimehelt Aleksander Rooselt, kes pidas tsaariajal urjaadniku ametit ja tegeles ka pildistamisega. Roose fotokogu on praegugi meie pere kasutada,” teavitab piltnikuna Saaremaa risti-põiki läbi sõitnud Tõnu Grepp.

Hindamatud on Karl Grepi ja Aleksander Roose, samuti Tõnu Grepi pildid ajaloolistest sündmustest. “Minu isa on pildistanud laevaehitust ning Triigi sadama esimest laeva ja muid selliseid asju. Neil fotodel on nüüd tõesti hindamatu väärtus. Osa pilte oleme siia Sassi majja üles pannud, fotodega saab tutvuda ka Karja pastoraadi ajalootoas,” räägib Grepp.

Olude sunnil sai Tõnu Grepist isa töö jätkaja. Saaremaal oli Tõnu esimene värvifotode tegija.

Nüüd võib piltnikku pooleldi ettevõtjaks nimetada. Poeg Aadul on isast, keda noorelt köitis arhitektuur, saja-aastase maja renoveerimisel suur abi.

Eduard Grepp oli Leisis tuntud meistrimees

Tõnu Grepi vanaisa Eduard Grepp ehitas küla sepikojas valmis neli suurt aurumasinat.

Üks neist masinaist andis energiat Sassi värvimistöökojale. Just värvimistöökojaks Aleksander Sass praeguse toitlustus- ja infopunktihoone ehitada lasigi. N. Liidu ajal tegutses Sassi majas puidutöökoda.

Eduard Grepp suri noorelt, 29-aastasena 1908. aastal.

Nüüd tegutseb Sassi majas, mille jaoks Eduard Grepp enam kui sada aastat tagasi aurumasina meisterdas, koos poja Aaduga ka Tõnu Grepp. “Kümmekond aastat tagasi pandi maja müüki ja minu vanem poeg Aadu otsustas selle ära osta. Ehitasime selle söögimajaks. Põhja-Saaremaale oli sellist maja vaja. Talvel me turiste ei teeninda. Kui vaja, siis katame peielauas ja juubeleid saab pidada,” annab Tõnu Grepp teada.

Suveks saab valmis hoone juurdeehitis – avatud terrassiga toitlustuskoht. Nõnda saavad Sassi maja toitlustajad korraga teenindada nii bussiga saabuvaid turiste kui teisi külastajaid.

Põlise leisilase Tõnu Grepi hinnangul on viimastel aastatel Leisi rohkem turiste “ära eksinud”. Märgatav on lätlaste arvukuse suurenemine.
“Kindlasti on oma osa selles Mõntu – Ventspilsi laevaliinil,” arvab Grepp.

Leisi praeguse elu-olu kohta on Grepp kitsi kommentaari andma. “Tragimad mehed käivad kas mandril või Soomes tööl. Vallas töökohti napib. Vaid üksikud ettevõtted annavad kohalikele tööd. Suvekodusid on küll juurde tekkinud, aga püsielanike arv võiks suurem olla,” räägib elukogenud foto-, laulu- ja endine pritsimees Tõnu Grepp.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 186 korda, sh täna 1)