Ajakirjanik arvab: Vahetaks peateemat

Ajakirjanik arvab: Vahetaks peateemat

 

Küll on hea, et meie kõrval on Venemaa ja venelased olemas on. Kui neid poleks, tuleks nad välja mõelda.

Taasiseseisvumise ajal olid nad meile hästi vajalikud, sest meil oli ühist vaenlast vaja. Kui meile olid kehtestatud topelttollid, olid kõigis meie majandushädades süüdi venelased. Sellest rääkisime hoopis rohkem kui asja heast poolest ehk meie ärimeeste edust ja kaupade liikumisest lääne suunal.

Kui mõni Vene tipp-poliitik kusagil meid hurjutab, võtame tuliselt sõna. Seda meie vastuklähvimist nad ilmselt ootavadki.

Päevast-päeva räägime muukeelsete integreerimisest ühiskonda. Kuidas integreerimine toimib, nägin eelmisel suvel Narva-Jõesuus, kui hotellis tuba küsisin. Administraator vaatas mulle küsivalt otsa ja tundis huvi: “Чтo этo тaкoe – тубa?”

Rääkimata poeletist, kust ei osatud mulle ulatada ei juustu ega õlut. Pärast seda on minu usk selle protsessi edukasse toimimisse kadunud. Rääkisin seal lihtsalt vene keelt ja kõik.

Nüüd oleme saanud endale pronksiöö. Ei möödu nädalatki, kui televisioon ei näitaks taas kilde aprillimärulist. Sündmuse esimese aastapäeva eel kuuleme juba mitu kuud ette, et politsei on valmis, miitingute kohad on broneeritud muudeks üritusteks, ärme tuleme välja, kükitame igaks juhuks kodus jne.

Laseks neil venelastel olla ja kes soovib, integreerugu. Meie ülesanne on luua selleks võimalused. Jõuga ei määri eesti keelt kaela ei hotelli administraatorile ega poemüüjale. Riigistruktuuride ülesanne on seaduste täitmist kontrollida ja rikkujaid karistada. Olenemata rahvusest.

Samas on palju näiteid inimestest, kes eesti keele ja meele täiesti omaks on võtnud. Nende jaoks on meie hüsteeria arvatavasti hingeriivav.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 18 korda, sh täna 1)