Lugeja kiri: Väikelehtede tegijaid koolitati Põltsamaal

Põltsamaa kultuurikeskuses toimus väikelehtede tegijatele üle-eestiline õppepäev, kus Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk soovitas valla- ja linnalehtede toimetajatel teha lihtsalt ausat, erapooletut infolehte.

Põltsamaa on eesti ajakirjanduse häll, kus 1766. aastal ilmus nädalakiri “Lühhike öppetus”. See oli esimene eestikeelne ajakirjandusväljaanne. MTÜ Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskus peamisi eesmärke on Eesti ajakirjandusmuuseumi asutamine.

Õppepäeva korraldas vastloodud MTÜ Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskus, mis tegutseb Põltsamaal. Seekord õnnestus 150 ilmuvast omavalitsuste ja piirkondlikust lehest kohale saada umbes 80.

Väikelehtede ilmumissagedus varieerub korrast nädalas ühe korrani kuus. Lehti toimetavad tihti vallasekretärid ja raamatukoguhoidjad, kes teevad seda oma põhitöö kõrvalt.

Tarmu Tammerki sõnul on vallalehtede roll asendamatu ja tänuväärne töö – vallarahva informeerimine, arvamuste vahendamine. Meelelahutust ei ole vallalehe väikese mahu tõttu mõttekas pakkuda. Esmane ülesanne on varustada piirkonna elanikke eluks vajaliku ja otsuste tegemisel kaasaaitava infoga. Vallalehed peaksid olema kohaliku kultuurimälu hoidjad. Teretulnud on intervjuud teenekate vallakodanikega ja kodulooline materjal, kui lehe maht vähegi võimaldab.

Vahikoera rolli on munitsipaalväljaandel raske teostada. Kuidas kohandada ajakirjanduseetika koodeksit ametnikule? Seega jääb vallalehe rolliks olla infoleht.

Iga lehe toimetaja teab, et üksi on lehte teha raske. Kõikidel aladel pädev olla pole kergete killast, kui mitte võimatu. Seega on vallaleht kogukonna liitja ja koostöökogum. Vallaleht tugevdab oma valla tunnet ja nägu.
Tarmu Tammerk väitis end tähele pannud olevat, et tihti on maakonna väljaanded liialt maakonnakeskuse kesksed ja vahendavad liialt vähe valdade uudiseid.

Mart Raudsaar, Tartu ülikooli ajakirjanduse doktorant ja õppejõud, jagas õppepäevalistele teadmisi ajakirjanduse žanritest.
Millised need on ning kunas ja kuidas neid rakendada ehk kuidas kirjutada ühte lugu mitmel erineval moel. Põhirõhk oli ka tema jutus pandud lehe funktsioonile – mida võtta fookusesse – ja struktuuri ülesehitusele.

Raudsaar märkis oma ettekandes, et vallalehed mitmekesistavad Eesti ajakirjanduspilti, mis kipub muidu ühelaadseks jääma.

Fotod kohalikus ajakirjanduses on üsna mõjuvad, nii tõi foto rolli esile Roosmarii Kurvits, Tartu ülikooli ajakirjanduse doktorant ja ajalehekujunduse õpetaja.

Ajakirjanduse uurimis- ja koolituskeskuse juhatuse liige Raivo Suni tänas kõiki osavõtjaid ning märkis, et nii rohket osavõttu ei osanud nad isegi loota. See oli neile organiseerimise käigus üllatuslik,

Maive Õispuu
Kärla Teadete toimetaja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)