Prognoos oli liiga optimistlik

Prognoos oli liiga optimistlik

 

Viimasel ajal räägitakse majandusest. Prognoositakse tõuse ja langusi, koostatakse nii tumedaid kui ka helgeid stsenaariume, kärbitakse riikliku eelarve kulutusi ning võetakse tagasihoidlikumat hoiakut maksude laekumise osas.
Selleks, et näidata, kuidas võivad poliitikute lubadused ja nägemused aastaga muutuda, tõin välja üleriigilises meedias aasta jooksul poliitikute ja majandusanalüütikute välja öeldud seisukohad. Kasutatud on 2008. aastal rahandusministeeriumi korraldatud laste joonistus- ja esseevõistlusele tulnud töid.

Aprill 2007
Poliitikud: Peaminister Andrus Ansipi sõnul on uus valitsus koostanud tugeva valitsusprogrammi, mille eesmärgiks on tagada majandusedu jätkumine ja riigi elatustaseme jõudmine Lääne-Euroopa tasemele. Poliitikute kinnitusel pole meile kindlasti vastuvõetav Euroopa keskmine hea majanduskasv 2 või 2,5 protsenti aastas.

Analüütikud: Eesti majanduse stabiliseerimine on keeruline, kuna lubatud maksukärped muudavad kuuma majanduse veelgi kuumemaks. Eesti terav innovatiivsus nüristub, tõdeb The Economist. Reformid peatuvad eluliselt tähtsates valdkondades nagu haridus ja e-valitsus.

Mai
Poliitikud: Ansipi väitel on ka järgnevatel aastatel valitsuse eesmärgiks ülejäägiga eelarve koostamine ning eurotsooniga liitumine nii pea kui võimalik. Rahandusminister Ivari Padari sõnul jätkab Eesti konservatiivset eelarvepoliitikat, mis tänavu on rangem kui eelnevatel aastatel. 2008. aasta eelarve planeeritakse ülejäägiga 1,5 protsenti SKP-st.

Analüütikud: Eesti ülekuumenenud majandus, euro kasutuselevõtu edasilükkumine ning piirkonnas valitsevad majanduslikud ja poliitilised pinged on tekitanud majanduse väljavaadete suhtes ebakindlust, seisab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsiooni lõppavalduses.

Juuni
Poliitikud: Rahandusministeerium viib valitsusele eelarvestrateegia, milles valitsussektori ülejäägiks on 1,5 protsenti SKP-st. Esimese hooga kiidab valitsus heaks 1,5% ülejäägiga kava. Planeeritud ülejääk on 2,6 miljardit krooni, mille võrra tõusevad järgmisel aastal paljude riigieelarvelist palka saavate inimeste töötasud – praegusest tunduvalt enam hakkavad palka saama näiteks päästeametnikud, õpetajad ja kultuuritöötajad –, samuti tõusevad pensionid.

Analüütikud: Rahvusvahelised investorid on võtnud Balti riikide suhtes varasemast ettevaatlikuma hoiaku. Kiirenenud palgakasvul ja tarbimislaenudel tuginev eratarbimise kasv on kümnendi kiireim ja jooksevkonto puudujääk on suurem kui aasta tagasi.

Juuli
Poliitikud: Majandusminister Juhan Parts ütleb konjunktuuriinstituudi majandusprognoosi tutvustusel, et majanduse seis muutub normaalseks. Ansipi ja Padari väitel pole õige öelda, et Eesti kuulub Euroopa viie kõige ebavõrdsema sissetulekuga riigi hulka, nagu oli väitnud statistikaamet.

Analüütikud: Majanduse pehme maandumine on alanud. Hoolimata kiirest palga- ja majanduskasvust ning madalast töötuse määrast on Eesti ebavõrdseima sissetulekujaotusega riike EL-s, selgub statistikaameti kogumikust.

August
Poliitikud: Vastavalt majandusprognoosile aastateks 2008–2011 aeglustub Eesti majanduse kasvutempo nn jätkusuutliku tasemeni, ühtlasi on oodata nii hindade kui palkade üsna kiiret lähenemist Euroopa Liidu keskmisele. Majanduskasv on tänavu 8,1 ja 2008. aastal 7,3 protsenti. Reaalkasvu aeglustumine osutub rahandusministeeriumi hinnangul arvatust pisut järsemaks.

Analüütikud: 2007. aasta eelarve ülejääk peab jääma eelmise aastaga võrreldavale tasemele ning hoiduda tuleb kulude suurendamisest lisaeelarve kaudu. Suurimaks ohuks Eesti majanduse “pehmele maandumisele” on palkade ülikiire tõusu jätkumine.

September
Poliitikud: Riigikogule antud eelnõu näeb ette 2008. aasta riigieelarves ligi 2,7 miljardi krooni suuruse ülejäägi.

Analüütikud: Danske Marketsi poolt avaldatud hinnangus Eesti majanduse väljavaadete kohta tõdetakse, et järgmisel aastal on oodata majanduskasvu olulist pidurdumist. SKP aastakasv langes 10,1%-lt I kvartalis 7,6%-le. Prognoositakse, et SKP kasv jääb 2008. aastal 4,5% ja 2009. aastal 4,2%.

Oktoober
Poliitikud: Ivari Padari kinnitusel teeb 2008. aasta riigieelarve rahandusajalugu sellesse planeeritud kõigi aegade suurima ülejäägiga. 2,7 miljardi kroonine ülejääk on tema sõnul arvestatavaks puhvriks, kui majandust peaksid tabama tagasilöögid.

Analüütikud: Eestil on reaalne risk jõuda majanduskriisi, kui valitsus ei kärbi juba järgmise aasta eelarves kulutusi ning palgatõus ei pidurdu, kinnitavad majanduseksperdid.

November
Poliitikud: Elanike rahanduslik hetkeolukord püsib tugevana – palgakasv jätkub, hõive kõrge tase püsib ning tarbimislaenude juurdekasv säilitas eelmise kvartali rekordtaseme.

Analüütikud: Riigieelarve tulud jäävad tuleval aastal plaanitud mahus laekumata, suurimaid probleeme näib valmistavat EL-i toetuste laekumine. Tulla võib teatav tagasilöök tarbimisega seotud maksude, eelkõige käibemaksu laekumise osas. Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsiooni juht tõdeb Eesti arengut analüüsides, et tuleva aasta riigieelarve on ülepaisutatud, samuti on palgatõus liiga kiire.

Detsember
Poliitikud: Riigikogu kinnitab enneolematult võimsalt kosunud ja 100 miljardi krooni piirile läheneva 2008. aasta riigieelarve olukorras, kus mitte keegi ei tea täpselt, mis juhtub tuleval aastal Eesti majanduse ja rahandusega. Alamakstud avaliku sektori töötajate palgatõus on vajalik.

Analüütikud: Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus 6,4%. 2008. aasta riigieelarvesse planeeritud ametnike palga kasv saadab Eesti majandusele niigi kõrge inflatsiooni tingimustes negatiivse signaali.

Jaanuar 2008
Poliitikud: Oleme arvestanud sellega, et 2008. aasta käibemaksu ja sotsiaalmaksu laekumine võivad jääda tagasihoidlikumaks planeeritust. See ei too kaasa raskusi riigieelarve täitmisel ja negatiivset eelarvet ei tule. Riigikogu liige hakkab tuleval aastal saama kuupalka 62 400 krooni. Saadiku palgaks kujuneb neli riigi keskmist palka.

Analüütikud: Eelmisel aastal laekus 700 miljoni krooni võrra vähem käibemaksu kui riik oli prognoositud. Käibemaksu alalaekumine näitab väga selgelt, et alanud aasta laekumised on üle prognoositud ning vastavalt vajadusele tuleb kulude poole pealt teha kiiresti korrektuure.

Veebruar
Poliitikud: Rahandusminister Padar ütleb, et kõiki lustakaid lubadusi rahva rahakott enam välja ei kannata. Peaminister Ansipi väitel elatakse Eestis aastal 2008 paremini kui kunagi varem ja negatiivset eelarvet vastu ei võeta.

Analüütikud: Eesti Panga teatel peab valitsus olema valmis kulude kärpimiseks. Agentuur Fitch teatab, et kinnitas Eesti reitinguväljavaate senise stabiilse asemel negatiivsena.

Märts
Poliitikud: Andrus Ansip teatab, et riigieelarve laekumisi vaadates pole liigseks optimismiks põhjust ning kulude kokkuhoid on möödapääsmatu. Suurepärase maksulaekumisega kiidelnud peaminister Ansip teeb kannapöörde ja hoiatab, et kulude osas tuleb kokku hoidma hakata ja ees võib oodata negatiivse riigieelarve koostamine.

Analüütikud: Aasta alguse maksulaekumise andmed kinnitavad pigem pessimistide hinnangut. Ansip keeldub seda isegi arutamast, inimesed on teadmatuses, kas eelarveprobleemide korral lastakse eelarve lihtsalt miinusesse või tehakse negatiivne lisaeelarve ja kärbitakse kulutusi.

Aprill
Poliitikud: Eelarve puudujääk võib ulatuda 3,1 miljardi kroonini. Ivari Padar soovitab kolleegidel kokku hoida. Rahandusministeerium peab peagi minema riigikogu ette negatiivse lisaeelarvega, mis tõmbab riigi 2008. aasta kulutusest maha mitu miljardit krooni.

Analüütikud: Eesti Pank tõmbab värskes prognoosis koomale pea kõiki näitajaid, osutudes pessimistlikuks. Ei ole päris täpne öelda, et kulusid kärbitakse – neid ei oleks tohtinud planeeridagi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 20 korda, sh täna 1)