Vandaalid lõhkusid Karja surnuaias riste ja hauakive (3)

Vandaalid lõhkusid Karja surnuaias riste ja hauakive

 

Eelmise nädala lõpus avastas Karja koguduse juhatuse esimees Tõnu Grepp, et Karja vanas surnuaias on lõhutud vanad raudristid. Täpset lõhkumise kuupäeva on raske määratleda, sest tegemist on surnuaiaga, kus tehti viimased matmised 19. sajandil.

“Ära on viidud malmrist Karl Alase haualt. Karl Alas oli 50 aastat Karja koguduses koolmeistri- ja köstriametit pidanud mees,” rääkis Grepp, kelle sõnul oli tegemist käsitsi valmistatud võimsa ristiga. Grepp oli kindel, et tegu on metallivarastega.

“Raske öelda, jälgede järgi näib olevat tegu paari nädala taguse asjaga,” oletas Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep, kelle sõnul on kalmistul vanemaid hauakive lõhutud juba ka aastakümneid tagasi, 70-ndatel.

Mõtlepa arvates võib tegu olla inimestega, kes üritavad vanarauda kokku ahnitseda, sest ristid olid hunnikusse pandud ja nende kättesaamiseks oli vandaalitsejatel tulnud ka kive lõhkuda. Mõtlep lisas, et tõenäoliselt võib tegu olla noortega, kel taskuraha vaja. “Tahaks loota, et nad tabatakse,” sõnas vallavanem.

“Võõras sinna minna ei oska, sest teeviitasid ei ole,” teadis Grepp, kelle eestvedamisel hoitakse vana surnuaed puhas ja kevadeti tehakse seal koristustöid. “Häbiväärne juhtum, mis võtab sõnatuks,” kommenteeris Tõnu Grepp.

Ida-Saare piirkonna konstaabli Hillar Peegeli sõnul anti politseile juhtunust teada eelmise nädala lõpus. “Nüüd lähiajal peaks selguma, mis seal toimunud on ja mis sealt välja tuleb,” lisas Peegel.

Kuressaare politseijaoskonna infojuhi Kristi Mägi sõnul ei olnud juhtunu osas eile veel menetlust alustatud. “Homme (s.o täna – toim) selgub, mis sellest asjast saab ja millist menetlust alustatakse,” sõnas Mägi.
Säärase teo eest võib kohus süüdimõistmise korral määrata kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Vello Lõugase ja Jüri Seliranna andmete kohaselt on Karja vana surnuaed üks vähestest Saaremaa varakeskaegsetest maa-alustest kalmistutest. Kalmistu vanima osa peale satuti 1949. a ehitustöödel. Läbi uuritud on see 1955. a (A. Kustin).

Erinevalt muinasaja lõpu kalmetest puudusid siin täiesti relvad. Leidude põhjal võib matused dateerida 13.–14. sajandisse. Kalmistu asend kiriku lähikonnas heidab huvitavat valgust tolleaegsele küla ja kiriku vahekorrale.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 142 korda, sh täna 1)