Peremurede põhjusi tuleb otsida tööhõive probleemidest

Peremurede põhjusi tuleb otsida tööhõive probleemidest

 

Kuressaare linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni eelmisel koosolekul oli üheks aruteluteemaks sotsiaalne turvalisus linnas ehk teisisõnu räägiti laste ja noorte ning pereprobleemidest. Arutelu tulemusena otsustati linnavalitsusele teha rida ettepanekuid, mis peaksid aitama muresid lahendada. Näiteks leiti, et probleemse lapsega tegeledes vajab abi ka lapsevanem.

Tõdeti, et praegune olukord, kus nelja Kuressaare kooli peale on vaid üks koolide sotsiaaltöötaja, ei rahulda tekkinud vajadust. “Vajalik on veel ühe kooli sotsiaalpedagoogi ametikoha loomine juba 2008. aasta sügisel,” kinnitas ka noorsoopolitseinik Maret Metsmaa.

Komisjoni esimehe Helle Karu sõnul suudab ainus linna sotsiaalpedagoog koolides abiandmise asemel tegeleda vaid pinnavirvendusega – ta ei jõua muud kui lapsi ära kuulata, kuid lapsel on abi vaja nüüd ja kohe, mitte tuleval nädalal, kui sotsiaalpedagoog taas kooli tuleb.

Peamised pereprobleemid on Metsmaa sõnul seotud tööhõivega: kui üks vanematest või koguni mõlemad on otsustanud minna välismaale raha teenima, peab juba 14–15-aastane laps iseseisvalt toime tulema, kuid vastutus on tema jaoks liiga suur. Helle Karu tõi välja teisegi probleemi, mis temale kui lasteaiajuhatajale silma hakanud.

Nimelt on naisi, kes on muutunud hästi aktiivseks ja vahetavad väga tihti elukaaslasi. “Nii ei tea aga laps, kes on isa, kes onu, kes niisama sõber,” tõdes Karu, lisades, et lapse jaoks ei ole selline peresuhe normaalne.

Säärane kergekäeline perede lõhkumine peegeldub lasteaialastel – lapsed muutuvad agressiivseks, mis teeb keerukamaks nii teiste laste olemise kui ka lasteaiaõpetajate töö. Sestap pidas ka sotsiaal- ja tervishoiukomisjon oluliseks, et juba lasteaedade juures oleks psühholoogi või sotsiaaltöötaja ametikoht, et probleemidele suudetaks reageerida kohe.

“Praegu on selline seis, et meie lasteaias ei oskagi vanemaid, kes oma peremuredega meie juurde tulevad, kuhugi suunata, sest meil puudub vastav väljaõpe,” ütles Helle Karu.

Abiks internaatkool

Internaatkooli vajalikkuse tõi komisjoni koosolekul ühe ideena välja Maret Metsmaa. Tema sõnul võiks selline kool toetada last, kellel kodune olukord kõige parem ei ole.

Kuressaare linna lastekaitse spetsialisti Helle Kahmi sõnul oleks internaatkooli tüüpi kool paljudele lastele, kellele tavakool mingil põhjusel ei sobi, ideaalne lahendus. “See oleks ka praegu, mil me räägime maakoolide võimalikust sulgemisest laste vähesuse tõttu, üheks võimaluseks õppeasutusel ellu jääda,” ütles Kahm. Ta mainis veel, et tegelikult on internaatkooli-teemat maakoolide edasisest saatusest rääkides aeg-ajalt ka arutatud, kuid siiani pole asi jutust suurt kaugemale jõudnud.

Torgus küll prooviti sellist koolivarianti, kuid Kahmi hinnangul jäi seal vajaka spetsialistidest. “Inimene tänavalt ei suuda siiski toime tulla lastega, kel on erivajadused,” tõdes lastekaitse spetsialist.

Maret Metsmaa sõnul on siiski väga oluline lapsevanematele südamele panna, et just nemad vastutavad oma laste eest. “Olen ikka küsinud mõne ema-isa käest, et kallid vanemad, kelle jagu see laps siis on? Ta ei ole ju Metsmaa Mareti laps, ta on ikka teie oma!” rääkis noorsoopolitseinik, kelle hinnangul arvavad vanemad tihti, et politseinikul, sotsiaaltöötajal või psühholoogil on selline võluvits, mis lapsest inimese teeb.

“Võluvits on ikka vanema käes, kui tema ei räägi lapsega, ei tunne tema tegemiste vastu huvi, ei saa ka keegi teine midagi teha,” märkis Metsmaa.

Helle Kahmi hinnangul peame aga me kõik arvestama sellega, et meil on praegu vaba riigi lapsed, kelle kasvatamiseks puuduvad meil oskused.

“Elu on arenenud nii kiiresti, et kõik vanemadki ei suuda muutustega kaasa minna ning ütlevad, et neil on vaja vaid raha teenida, kuid ka lapsed on muutunud isepäisemaks ja teavad oma õigusi väga hästi ning sunnivahendeid nende mõjutamiseks eriti ei ole,” ütles Metsmaa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 67 korda, sh täna 1)