Naised vaimulikus ametis (8)

Naised vaimulikus ametis

 

Samal teemal: Oma Saar 28.04.2008 “Saarte praost Vihuri ei poolda naisi vaimulikuametis”

On ju teada, et läbi sajandite on preestriametit pidanud reeglina mehed ja nõnda on see tänini nii katoliku kui ka ortodoksi kirikus. Piiblis kirjutab apostel Paulus oma 1. kirjas korintlastele:

Olgu naised koguduses vait, sest neil ei ole lubatud rääkida, vaid nad alistugu, nagu ka Seadus ütleb. Aga kui nad tahavad midagi õppida, siis küsigu kodus oma meeste käest. (Ptk 14, salmid 34–35)

Teisalt, kui loeme Jeesuse sünnilugu Luuka evangeeliumi algusest, siis juutide kombe kohaselt viidi laps 40 päeva pärast sündi templisse. Meie kalendris on selle tähistamiseks 2. veebruaril küünlapäev ehk Issanda templisse toomise püha.

Luuka evangeeliumi teisest peatükist võib lugeda, et Jeesuse saabumisel olid templis vana ja vaga Simeon, kes last õnnistas, ning naisprohvet Hanna. Tema kohta öeldakse järgmist:

Seal oli ka prohvet Hanna, Penueli tütar, Aaseri suguharust, kes oli kõrgesse ikka jõudnud. Ta oli mehega elanud seitse aastat pärast oma neitsipõlve ja lesk olnud kuni kaheksakümne neljanda eluaastani. Tema ei lahkunud pühakojast, vaid teenis Jumalat ööd ja päevad paastumiste ja palvetamistega. Tema tuli sel tunnil sinna ja ülistas Jumalat ning kõneles Jeesusest kõigile, kes ootasid Jeruusalemma lunastust. (Luuka 2,36–38)

Seega võime kiriku kõige autoriteetsemast allikast Piiblist otsida ja leida nii poolt- kui ka vastuargumente naiste töötamise kohta vaimulikus ametis.
Kui tulla siit Eesti olude juurde, siis aastatel 1950–60 arutati Eesti luterlikus kirikus naiste võimalikku ordineerimist ehk pühitsemist kirikuõpetajaks. Tollane peapiiskop Jaan Kiivit sen. ütles selgelt välja, et kui tema juurde tuleb ühe koguduse esindus, kes soovib endale naissoost kirikuõpetajat, siis arutame seda konkreetset olukorda. Konkreetne soov tõusis esile aastal 1967.

Nimelt oli Pindi kogudus jäänud sõja järel õpetajata ja aastast 1954 hakkas seal jutlustajana Jumala Sõna jagama Laine Villenthal. Oma südamlikkuse, heatahtlikkuse ja siira usuga on Laine Villenthal olnud paljudele abiks elu muredes ja raskustes. On märkimisväärne, et äsja ilmus trükist 85-aastase Laine Villenthali raamat “Sina juhid minu elu”.

1967. aastal esitas Pindi koguduse esindus peapiiskopile palve pühitseda Laine Villenthal nende koguduse õpetajaks ja 16. oktoobril 1967 saigi Eestis esimene naissoost kirikuõpetaja ametisse seatud. Sellega oli pretsedent loodud ja hiljem on teisigi naisi Eestimaal kirikuõpetajaks saanud.

Samas ei ole kirikuõpetajaks saamine päris võrreldav mõne teise ametiga. Ei ole nii, et ma võtan kätte ja hakkan kirikuõpetajaks.

Kirikuõpetajaks saamisel kõneldakse kahest kutsest – Jumala ja kiriku kutsest. Jumala kutse tähendab seda, et keegi on tulnud usule ja leidnud oma südames selguse, et Jumal on teda kutsunud kirikutööle. Luteri kirikus järgneb sellele kutsele põhjalik ettevalmistus – minu õpingute ajal umbes 50 eksami sooritamisega.

Teine kutse ehk kiriku kutse on tavaliselt esitatud mõne koguduse poolt, kuhu õpetajat vajatakse, ja kui ka see kutse on selgelt väljendatud, siis pühitseb peapiiskop inimese kirikuõpetaja ametisse. Selle jaoks on välja töötatud selge reglement, millel ma ei hakka hetkel pikemalt peatuma. Lisan vaid niipalju, et ka iga hooldada oleva koguduse nõukogu võib vakantsi ehk õpetaja ametikoha täitmiseks välja kuulutada konkursi.

Kirikupoolse kutse võib esitada ka praost, kui ta peab vajalikuks oma praostkonda vikaarõpetaja ametikoha loomist, aga selleks ei ole tal kohustust ega saa keegi seda praostilt nõuda.

Katrin Keso-Vares on olnud mulle suureks abiks eelkõige Mustjala ja Kärla koguduse teenimisel ja olen tänulik, kui ta on valmis ka edaspidi aitama. Millal saab Katrin selle teise selge kutse, on praegu raske öelda. Laine Villenthal oli 13 aastat jutlustajaks ja siis palus Pindi kogudus teda endale õpetajaks.

Rene Reinsoo

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 159 korda, sh täna 1)