Saaremaal ilmus rahvuslipp taas avalikkuse ette 20 aastat tagasi (1)

28. mail möödub täpselt 20 aastat päevast, mil Saaremaal ilmus avalikkuse ette taas Eesti sini-must-valge rahvuslipp. Sellega seoses palub Saaremaa muuseum kodanikke, kes kunagi selle ajaloolise sündmuse fotole jäädvustasid või kellel kodus leidub kõnealusest sündmusest fotomaterjale, muuseumiga ühendust võtta.

Laupäeval, 1988. aasta 28. mail toimus Kihelkonnal tollase Kingissepa rajooni koolinoorte laulu- ja tantsupäev. Kihelkonna oli ürituse korraldamise kohaks valitud ühel põhjusel – äsja oli seal valminud uus laululava.
Ürituse korraldaja ja laululava rajamise üks initsiaatoreid Raivo Kallas, kes tookord oli Kihelkonna 8-klassilise kooli direktor, meenutas:
“Mäletan, et need olid Kingissepa 1. keskkooli (praegune Saaremaa ühisgümnaasium) poisid, kes rahvuslipud juba aleviku vahel liikunud laulupeo rongkäigu ajal välja võtsid.”

Kallase sõnul oli üritusel viibinud ametiisikute esimene reaktsioon rahvuslippude ootamatule ilmumisele rahulolematus. “Minu mäletamist mööda võtsid laulupäevast osa rajooni täitevkomitee aseesimees, haridusosakonna juhataja ja rajooni parteikomitee ideoloogiasekretär,” märkis ta.

Mainitutest kaks esimest olevat väljendanud ärevust ja küsinud laulupeo korraldajatelt, mida teha. “Vastasin, et mis seal ikka teha saab, las lipud lehvivad,” rääkis Kallas. “Ainult rajooni parteikomitee ideoloogiasekretär nõudis lippude eemaldamist, kuid juba mõne aja pärast oli see mees ise kuhugi kadunud.”

Raivo Kallas meenutas veel, et kui koorid Kihelkonna laululaval laulsid, siis seisis kaks poissi, kummalgi rahvuslipp käes, kogu ürituse vältel vapralt mõlemal pool laululava.

Kajastus kohalikus lehes

2. juunil 1988. aastal kirjutas Harry Õnnis ajalehes Kommunismiehitaja ilmunud artiklis “Nooruse hing ja tung” järgmist: Kuidas suhtuda peol lehvinud sini-must-valgetesse lippudesse? Lihtne on ju vastata kõige kõrgemal tasemel välja öeldud seisukohaga: kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud. Ent võtkem asja siinse rahva seisukohalt. Ei olnud märgata, et keegi oleks nende lippude vastu avalikult protestinud. Ju polnud kohal ka vääramatuid stagnante (mis näitab muuseas nende kultuurihuvi taset). Mis puutub noortesse, siis vaevalt tulid nad välja atribuutikaga, mille sündsusetuses, s.t. iseenese ekslikkuses nad oleksid olnud veendunud. Niisiis demonstreerisid sini-must-valgeid lippe kandnud noored oma suhtumisi ja kahtlemata ka protesti paljugi viltulastu vastu meie ühiskonnas.
Harry Õnnise artikli juures on Kihelkonna laulu- ja tantsupäevast ka rikkalik fotomaterjal. Lehes ilmunud fotodel pole aga rahvuslippe märgata.
Kuid 1988. aastal arenesid sündmused tõepoolest enneolematu kiirusega. Juba vähem kui kuu aega hiljem nimetati rajoonileht Kommunismiehitaja ümber Saarte Hääleks. Uue nimetuse all ilmus leht esimest korda 18. juunil ja selle esilehekülge kaunistasid rahvusvärvid – sinine, must ja valge.

Muuseum ootab fotosid

Saaremaa muuseumi ekspositsiooni osakonna juhataja Külli Rikas ütles, et kahjuks pole muuseumi fondides selliseid fotosid, kus oleks jäädvustatud ajalooline moment, kuidas rahvuslik trikoloor 1988. aasta Kihelkonna koolinoorte laulu- ja tantsupäeval lehvis.

“Sellega seoses on muuseumil palve, et kui kellelgi leidub kodus sellest sündmusest fotosid, kus rahvuslipud peal, siis oleks tore, kui need isikud võtaksid muuseumiga ühendust,” sõnas Rikas. “Tegemist oli ju väga piduliku sündmusega ja ma oletan, et keegi võis selle ka fotoaparaadiga endale mälestuseks jäädvustada.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 69 korda, sh täna 1)