Dairi Hommik – politseinik 24 tundi ööpäevas (9)

Dairi Hommik - politseinik 24 tundi ööpäevas

 

Kui ma Kuressaare politseijaoskonna konstaabli Dairi Hommikuga (24) kohtuma kiirustan, mõtlen ja kujutan ma ette, milline võiks olla naissoost politseiametnik, kes patrullib tänaval, lahendab peretülisid? Mind võtab vastu väikest kasvu, rõõmsameelne ja kindla pilguga südikas noor naine.

Põhikooli lõpus tuli Dairil otsustada, mis suunaga klass gümnaasiumis valida.

“Otsustasin, et hakkan SÜG-i riigikaitse suunitlusega klassis õppima, sest spordis olen kogu aeg tugev olnud,” rääkis Dairi, täpsustades, et riigikaitse klassi läks ta selle mõttega, et hakkab tööle kas politseis, piirivalves või tollis. Kuid seljavigastus katkestas hetkeks sellised tulevikuplaanid – arstid soovitasid tookord valida ameti, kus poleks füüsilist koormust.

“Nii ma siis ei läinud politseinikuks õppima, vaid valisin turismi,” ohkas Dairi, kes enda sõnade kohaselt lohutas end tookord sellega, et Saaremaal on palju spaasid ning keeled on tal hästi selged.

Ammune unistus – saada politseinikuks

Õppis aasta turismindust, kuid süda ihkas politseitöö poole. Nii otsustas Dairi siiski vaatamata kõigele politseikooli katsetele minna. Läks õnneks. Neiu sai esimese korraga sisse, tegi kooli läbi ja on siiani väga rahul. Tema sõnul on see kool väga hea taseme ja võimalustega. “See oli mul hea otsus,” on Dairi veel tänagi kindel.

Politseikooli Paikusel läks Dairi Hommik 2003. aastal. Vahepeal oli praktikal nii Kuressaares kui Tallinnas ning 2005. aasta juunis lõpetas kooli ja asus esialgu tööle Tallinna, Mustamäe linnaosa konstaablijaoskonna konstaablina.

“Pidin lahendama väärteo probleeme, tanklatest kütusevargusi ja peretülisid,” meenutab Dairi, kellele tema enda arvates paberitöö ei sobi. “Juba üsna kooli alguses vaatasin telekat ja mõtlesin, et kriminaalpolitseinikuks saamine on väga põnev, aga kui olin käinud kriminaalpraktikal ära, siis otsustasin, et ei, see paberitöö ei sobi mulle,” naeris ta. “Ma olen püsimatu ja vajan liikumist ning suhtlemist.”

Tagasi Saaremaale

2006. aasta aprillis läks Dairi lapsepuhkusele ja kuna ta mees on saarlane, siis tahtis nende pere Saaremaale tagasi tulla ning oma kodu siia vaiksesse kohta rajada. Aasta pärast tahtis püsimatu Dairi taas politseitööle suunduda. Ta läks Kuressaare politseijaoskonna vanemkomissari Aare Alliku jutule.

“Kui ma patrulli ei saa, siis ma ei tule üldse tööle,” oli Dairi Allikule öelnud, sest majanduslikku vajadust tal tööle minna ei olnud ja meie vestluse jooksul kinnitas Dairi korduvalt, et ta ei tee oma tööd raha pärast.

Kuressaare jaoskonna konstaabel

Nüüd on Dairi Kuressaare politseijaoskonnas tööl konstaablina ja on hetkel ainuke patrulliv naissoost konstaabel. Tal tuleb teenindada väljakutseid, teostada liiklusjärelvalvet, sekkuda õigusrikkumistel.

Küsin Dairilt, kuidas ta konstaablina saab hakkama purjus avaliku korra rikkujatega.

“Vaatan sirgelt mehele silma ja küsin, vabandage, kas siis mina, teist poole väiksem naisterahvas, pean hakkama teid praegu talutama? Selle peale hakkavad mehed enamasti kõndima.”

Vahel tajub Dairi, et paariline patrullis tunneks ennast kindlamini, kui tema kaaslaseks oleks meesterahvas. Ent siiani on ta hakkama saanud ka “maadlustes”. Dairi on ikka imestanud, et tegelikult ei ole Saaremaal sugugi rahulikum: “Olen siin paari kuuga rohkem kakelnud ja maadelnud kui Tallinnas oldud aasta jooksul.”

Politseitöös oma rõõmud ja mured

Kui Dairi õhtul oma koju lapse juurde läheb või jalutab päikesepaistelise ilmaga linna peal lapse ja vankriga, oma perega või sõpradega, siis ta teab, et nende roolijoodikute võrra, kelle ta on kinni pidanud, on tänav ja liiklus ohutum ning turvalisem. Sellised asjad teevad rõõmu.

Kõige raskem on Dairi arvates probleemsed pered, kus kannatajateks on lapsed. Valus on nendesse kodudesse sisse astuda ja laste olukorda näha. Mõnikord on juhtunud, et laps palub Dairil jääda. “See on minu jaoks psühholoogiliselt raske,” ütles Dairi. “Võib-olla elavad mehed neid juhtumeid kergemini üle. Nemad võtavad olukorda rohkem mõistusega.”

Turvavööga kinnitamata laps näitab vanemate ükskõiksust

Olles ise aasta ja kümnekuuse poja ema, ei mõista Dairi neid vanemaid, kes oma väiksed lapsed autos turvavööga kinnitamata jätavad. Tundub, nagu tavainimestele oleks see tüütu politsei nõudmine.

Dairil tuleb patrullida igal õhtul mõne lasteasutuse juures, kus ta paneb tähele, mismoodi emad sõidutavad lapsi lasteaeda. Tihti on lapsed turvavööga kinnitamata, seisavad kahe istme vahel ja mõnes autos pole turvatooligi.

“Mis kasu on turvavööst, kui see on lapsel üle kaela? Aga vanemad ei saa aru. Kui tagant sõidab teine auto sisse, võivad olla juhtumil ju halvad tagajärjed.” Dairil on kogemus avariidest, ta on ise näinud, kuidas inimesed lendavad avarii ajal autodest välja. Just akendest. Väikese avarii tagajärjel võib kael saada vigastatud.

“Aga ikka ei saa vanemad aru! Jätavad lapsed kinnitamata!” See ajab noore konstaabli tigedaks. “Inimesed, alustage enda tervise ja ohutuse tagamisest, esialgu on ikka inimesel endal vaja oma vara ja tervise eest hoolitseda. “

Märgata ja tähele panna

“Minu põhitegevuseks vabal ajal on praegu ikka lapse kasvatamine. Kui mees on merelt kodus, siis leiame aega koos midagi põnevat ette võtta,” räägib Dairi. Perel on parajasti käsil ka majaehitus. Kui aega jätkub, siis käiakse koos jooksmas, jõusaalis või jalgrattaga sõitmas.

“Politseinik olen ma 24 tundi,” selgitab Dairi oma vaba aega. “Kui tänaval näen noori, kes suitsetavad või tarvitavad alkoholi, siis 98 protsenti ikkagi astun vahele, kui neil ei ole füüsilist ülekaalu.”

Dairi sekkub alati, kui näeb kahtlast sõidukit, helistab politseisse. Nii peaks tema sõnul tegema iga kodanik. Samamoodi tuleb sekkuda siis, kui kusagil poe ees või taga tarvitatakse alkoholi. Neist tuleb teavitada politseid või minna juurde ja paluda neil pudelid ära panna. Avalikus kohas käivad ju ka teised ning alkoholi tarvitamine ei ole seadusega kooskõlas.

Paljud Dairi sõbrad on imestunud, kuidas ta kõike seda märkab ja tähele paneb, aga Dairi sõnul on see tal veres ning ta vaatab ja jälgib harjumusest.
Ei tee tööd palga pärast

Kõrgkoolis tahab Dairi edasi õppida, kuid kõrgematele kohtadele politseis ta ei kipu. Karjääritegemine tähendaks kabinetitööle suundumist, tema aga ei armasta paberitööd.

“Ma tahan inimestega suhelda, mulle meeldib suunata noori ja teisi inimesi õigele teele,” rõhutab ta. Noorsoopolitsei tööga Dairi enda arvates siiski hakkama ei saaks, sest ta ei suuda olla lastega karm. “Nad keeraksid mu kiiresti ümber näpu. Täiskasvanutega saan ma hästi hakkama ja vajadusel suudan ma olla ka üpris karm.”

Omavahelised suhted Kuressaare politseijaoskonnas on need, mis hoiavad üleval positiivsust. “Siin majas valitsev optimistlik õhkkond on väga hea ja alati toeks,” arvab Dairi, kes ka ise alati nalja viskab ja kaasa teeb.
Dairi julgustab noori politseiametit valima ja vahvas politseikoolis õppima.
Lõpuks võtab Dairi meie jutuajamise kokku nii: “Mina ei tee seda tööd palga pärast – mina olen siia tulnud, sest tahan maailma parandada.”

Töökaaslased Dairist:

Komissar Meelis Juhandi:
Üks märksõna, mis Dairit kindlasti iseloomustab, on kohusetunlikkus. Dairil peavad kõik asjad olema alati korrektselt tehtud ning ta tunneb siirast huvi ka politseitöö teiste tahkude vastu, et oma silmaringi laiendada.
Võib öelda, et Dairi on inimene, kes võtab oma tööd südamega.

Dairi on seltsiv ja rõõmsameelne ning tänu sellele saab ta ka kõikide kolleegidega hästi läbi.
Tore noor inimene!

Konstaabel Grete Rikko:
Tunnen Dairit juba lapsepõlvest ning minule pole ta ainult kolleeg, vaid ka sõbranna. Üheks oluliseks põhjuseks, miks mina politseikooli läksin, olid Dairi poolt räägitud seda eriala puudutavad huvitavad seigad, sest just temalt sain info ja huvi politseitöö vastu.

Töös kolleegina on Dairi aktiivne, rõõmsameelne ja kohusetundlik. Sõbrana usaldusväärne, toetav, abistav ja minu jaoks on tähtis just tema otsekohesus.
Vabal ajal on ta eelkõige lapsevanem, kuid Dairi jõuab üpris palju teha ka sporti. Lemmikuteks alad, mida saab harrastada väliskeskkonnas, näiteks jalgrattasõit ja jooksmine.

Infojuht Kristi Mägi:
Dairi on alati naeratav ja viisakas, seda nii oma töös kui ka eraelus. Hommikul tööle tulles on ta alati rõõmsameelne ja teeb tuju heaks ning alati on nii hea päeva alustada.
Korrektne ja õiglane politseiametnik.

Paikuse politseikoolist

Õppija soovi ja võimete kohaselt kestavad seal õpingud kaks või neli aastat, millega saad kas kutsehariduse või rakendusliku kõrghariduse. Esimesed kaks aastat õpitakse Paikusel, ning kadetid saavad kuni 2100 krooni stipendiumi, tasuta elamise ja juhiloa. Selle ajaga omandatakse konstaabli elukutse.

Teises etapis õpitakse Tallinnas, kus saab samal ajal ka juba politseinikuna töötada. Kooli lõpetaja saab rakendusliku kõrghariduse, mis võimaldab töötada politseis nii korrakaitse- kui kriminaalvaldkonnas.
Rakenduskõrgharidusõpe annab võimaluse õppida riigiõigust, eraõigust, sotsioloogiat, organisatsioonikäitumist ja politseitöö korraldamist.

Sisekaitseakadeemia politseikolledži Paikuse politseikoolis on loodud mugavad tingimused: õppimine, praktiline töö ja puhkus käivad käsikäes ning samal territooriumil. Akadeemial on hea erialakirjandusega raamatukogu.

Kadettidel on kasutada internetiga arvutiklass, kus saab teha iseseisvat tööd ja valmistuda tundideks. Õppekava väliselt on võimalus õppida võõrkeeli, teha sporti, käia tantsukursustel ning osaleda akadeemia üritustel.

Pärast õppetööd on võimalik kasutada jõu-, palli- ja maadlussaale.
Pallisaalis saab mängida korvpalli, võrkpalli, sisejalgpalli ja saalihokit. Toimuvad nii laske- kui ka enesekaitsetreeningud. Saab tegeleda ka aeroobika, koroona ja lauatennisega. Sageli korraldatakse rühmadevahelisi jalg-, võrk- ja korvpallivõistlusi.

Kristi Mägi,
Kuressaare politseijaoskonna infojuht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 320 korda, sh täna 1)