Õudustäratav verepilastusjuhtum: 24 aastat vangistuses (4)

Õudustäratav verepilastusjuhtum: 24 aastat vangistuses

 

24 aastat tagasi sulges Austria väikelinnas Amstettinis elav insener Josef Fritzl oma tütre Elisabethi keldrisse, kus ta teda regulaarselt vägistas. Täna on tütar 42-aastane ja vangistuses sünnitanud seitse last, kellest üks suri. Kolmel lapsel ei lubatud vangikongist kunagi lahkuda. Politseile kinnitas isa vaid üht: “Ma kahetsen kõike. Mul on perekonnast kahju.”

73-aastane Josef Fritzl lausus just need sõnad, mida ühelt meeleheitel olevalt vanaisalt võis oodata: “Me oleme juba piisavalt tegusid korda saatnud. Ja nüüd veel see.” “Ja veel see” all pidas ta silmas oma 19-aastast lapselast, kes kaks nädalat tagasi, laupäeval, 19. aprillil toimetati raskes seisundis Amstetteni haiglasse.

Tohtrid ei suutnud tütarlapsele diagnoosi panna, ka uuringud ei andnud mingeid tulemusi. Samas on aga tütarlapse (tema nimi on Kerstin) elu ohus. Arstid oletasid vaid, et tegu võib olla mingi päriliku haigusega, mistõttu oli kiiresti vaja üles leida neiu lihane ema.

Sel eesmärgil pöördusid meedikud abi saamiseks politsei ja üldsuse poole – las ilmub välja Elisabeth Fritzl. Väikelinna elanikel oli vaid teada, et tänasel päeval peaks ta olema 42-aastane ja et 1984. aastal jäi Elisabeth teadmata kadunuks.

Vanaisa, kes osutus ka isaks

Kerstini vanaisa Josef väitis, et tema ei tea tütrest (Kerstini emast – toim) midagi. Ta olevat tüdruku leidnud koduaiast, teadvuseta olekus. Tütarlapse juures olnud aga kiri: “Palun hoolitsege minu haige tütre eest. Ta vajab kiiresti meditsiinilist abi.”

Kuna kirjast võis aimata – nii vähemalt väitis Josef Fritzl esimesel ülekuulamisel –, et selle on kirjutanud tema kadunud tütar Elisabeth, siis soovinudki vanaisa tütretütart abistada ja toimetanud ta haiglasse. Nüüdseks on aga selgunud, et tütretütar on samas Josef Fritzli oma lihane tütar.

Ema ilmus välja ja jutustas hirmsa loo

Nädal hiljem leiti lõpuks neiu ema, kadunud Elisabeth Fritzl – kuidas täpselt, selle kohta lähevad andmed lahku. Austria ajaleht Die Presse pajatas, et politsei olevat Elisabethi leidnud tänu ühele anonüümsele vihjele haiglast, kuhu veidi varem oli toimetatud tema kriitilises seisundis tütar. Leidmise hetkel olevat tütre kõrval olnud ka tema isa Josef. Teistel andmetel tuli Elisabeth ise politseisse.

Seejärel kuulasid politseinikud Elisabethi üle. Protokollist selgub, et naine oli nii füüsiliselt kui ka vaimselt äärmiselt kurnatud. Alles pärast seda, kui politseinikud tõotasid, et naine ei pea enam kunagi oma isaga kohtuma ja et tema laste eest hoolitsetakse, hakkas ta kõnelema lakkamatutest vägistamistest ja verepilastusest.

Elisabeth jutustas, et esimest korda olevat lihane isa teda vägistanud, kui tal oli kõigest 10–11-aastane. 1984. aasta 24. augustil meelitas isa ta maja keldrisse, kus ta tütre uimastas, pani ta käed raudu ning sulges luku taha.

Selles väikeses keldris pidi Elisabeth elama 24 aastat, kusjuures kogu selle aja vältel vägistas isa teda perioodiliselt. Keldris sünnitas noor naine seitse last. 1996. aastal sündisid kaksikud, kuna aga hooldus puudus, siis suri üks lastest kolme päeva pärast. Nii vähemalt rääkis Elisabeth politseile. Lapse isa, kes samas on ka Elisabethi isa, põletas laiba ahjus (teistel andmetel tegi ta seda koduaias).

Noorsooametnikud on rahul

Kolm keldris sündinud last pole kuskil registreeritud. Juriidiliselt pole neid olemas. Ülejäänud kolm last olid vanaema ja vanaisa (kes samas on ka nende isa) aga lapsendanud või end hooldajaiks vormistanud. Sel eesmärgil tuli neil kolmel korral avalikkuse ees maha mängida näitemäng “Heitlaps”.

1993. aastal leidsid kadunud Elisabethi vanemad oma maja aiast lapse, kelle juures oli kiri: “Ta on üheksa kuu vanune. Palun hoolitsege tema eest!” Juba järgmisel aastal, vahetult enne jõule, ilmus nende koduaeda veel üks heitlaps – seekord poiss. Sündmus kordus veel ka kolmandat korda…

Ja iga kord võtsid vanaema ja vanaisa lapsed enda hoolde. Üks kolmest lapsest lapsendati, ülejäänud kahe suhtes vormistasid nad end hooldajaiks. Kõik kolm hakkasid käima koolis, nende õppe-edukus on hea. Laste nimed on Lisa, Monika ja Alexandr (täna on neil vanust vastavalt 16, 14 ja 12 eluaastat).

Noorsooküsimustega tegelevad ametnikud on laste kasvatuse ja arenguga rahul. Mingeid küsimusi laste päritolu kohta pole neil kunagi tekkinud.

Kolm last keldris

Kolm keldris sündinud lastest – Kerstin, kelle haiguse tõttu kogu lugu päevavalgele tuli, ning tema vennad Stefan (oli leidmise hetkel 18-aastane) ja Felix (5-aastane) – elasid aga koos emaga vangistuses. Avastamise hetkeks polnud nad kordagi päikesevalgust näinud. Koolis pole nad kunagi käinud. Väidetavalt olevat ema nad rääkima õpetanud ning vanaisa/isa Josef olevat lastele veidi ka lugemist ja kirjutamist õpetanud.

Josef varustas vange toidu ja riietega. Andmed selle kohta, et Josef oleks ka oma teisi lapsi (neid, keda ta oma lihase tütrega soetas) vägistanud, puuduvad. Nii vähemalt väidab Austria politsei.

Ülakorrusel elati teadmatuses

Kuid vangikambriks muudetud keldri kohal asuvas korteris elasid kogu selle aja peale Josefi ka tema abikaasa Rosemarie ja nende poeg. Mõlemad väidavad, et nad ei teadnud midagi ei vägistamistest ega ka keldris elavatest lastest.

Alles 26. aprillil pääses kaks last – nii vaimselt kui ka füüsiliselt kohutavas olukorras – 73-aastase Josefi korterisse. Josef oli sunnitud oma pojad Stefani ja Felixi keldrist välja laskma pärast seda, kui tema tütar Kerstin oli haiglasse sattunud. Abikaasa Rosemariele öelnud ta, et 24 aastat kadunud olnud tütar tuli koju koos lastega.

Naine olevat väidetavalt meest ka uskuma jäänud. “Ta lihtsalt leppis juhtunuga,” kirjutas ajaleht Die Presse. Kas see ka tõele vastab, seda näitab juurdlus.

Naabrid muutusid jutukaks

Austria väikelinnas aset leidnud sündmused on Josef Fritzli naabrid väga jutukaks muutnud.

Kui nad varem ei olnud midagi näinud ega märganud, siis nüüd meeldib neile nii väga poseerida maailma tähtsamates meediakanalites, seal oma arvamusi ja muljeid jagades.

Seni on naabrite väljaöeldu olnud küllaltki etteaimatav ja ühetaoline: nad on väljendanud oma vapustust ja väitnud, et Josef Fritzlit on kord juba seksuaalkuritegude eest kriminaalkorras karistatud.

Viimast väidet Austria politsei meedias kommenteerinud ei ole.

Võimalik karistus:

Väidetakse, et Josef Fritzli suhtes saab rakendada vägistamise paragrahvi ja paragrahvi, mis näeb ette karistuse, kui inimeselt võetakse vabadus seadusliku aluseta. Summaarne karistus saab nende ra-kendamise puhul olla 15 aastat vangistust.

Mis aga puudutab verepi-lastust, siis juristide väitel seda süüdistust antud juhul tõenäoliselt rakendada ei saa.

Austria verepilastusloo kronoloogia:
1977 Josef Fritzl olevat hakanud oma peagi 11-aastaseks saavat tütart Elisabethi seksuaalselt ahistama.

24. august 1984 Väidetavalt sel päeval olevat Josef Fritzl oma täisealiseks saanud tütre uimastanud, ta käed raudu pannud ja vangistanud keldrisse. Kõik see toimus nende kodus Amstettini väikelinnas, mis asub Alam-Austrias. Politseile laekub avaldus Elisabethi kadumise kohta 28. augustil.

September 1984 Ilmub välja Elisabethi kiri, milles tütar annab vanematele teada, et ta on liitunud ühe ususektiga ja teda pole vaja otsida. Politsei jääb kirja uskuma.

1988–1989 Kodumaja keldris vangistuses viibiv Elisabeth sünnitab esimese lapse – Kerstini. Tütre sündimise täpne kuupäev pole teada. Teine laps, poeg Stefan, sünnib umbes aasta hiljem.

19. mai 1993 Josef Fritzl ja tema abikaasa Rosemarie leiavad oma kodumaja aiast 9-kuuse heitlapse Lisa. Lapse juures on nende kadunud tütre Elisabethi kiri, milles palutakse väikelapse eest hoolt kanda.

Detsember 1994 Näitemäng heitlapsega kordub. Seekord leitakse 10-kuune Monika. Riigiametnikud usuvad taas Josef Fritzli selgitust ja talle antakse hooldusõigused. Naabrid on aga Josefi ja Rosemarie suuremeelsusest vaimustatud.

Mai 1996 Vangistuses viibiv Elisabeth sünnitab kaksikud, paari päeva pärast üks lastest sureb. Lapse surnukeha olevat isa-vanaisa Fritzl põletanud.

1997 Taas mängitakse maha näitemäng “Heitlaps” ja 3. augustil viiakse ellujäänud kaksik ülakorrusel asuvasse korterisse.

2003 Josef ja Rosemarie saavad oma kadunud tütrelt uue kirja, milles tütar väidab, et on 2002. aasta 16. detsembril sünnitanud poeg Felixi.

19. aprill 2008 Kerstin toimetatakse raskes seisundis haiglasse. Kuna tütre elu on ohus, paluvad meedikud ja politsei meedia kaudu, et ema Elisabeth kohe nendega ühendust võtaks.

19.–26. aprill 2008 Josef Fritzl vabastab keldrist Elisabethi koos kahe poja Stefani ja Felixiga. Oma naisele ütleb ta, et nende ligi veerand sajandit kadunud tütar on teinud oma valiku ja naasnud koju.

26. aprill 2008 Elisabeth, kes on nüüd 42-aastane, ilmub koos 73-aastase isaga haiglasse, kus Kerstinit ravitakse. Politsei arreteerib Josef Fritzli, kuna on tekkinud kahtlus, et ta on oma tütart seksuaalselt ärakasutanud ja ta röövinud.

27. aprill 2008 Elisabeth ja tema lapsed toimetatakse meedikute hoole alla. Kerstin on haiglaravil, tohtrid väidavad, et tema seisund on kriitiline, kuid stabiilne.

28. aprill 2008 Josef Fritzl tunnistab, et vangistas tütre 1984. aastal keldrisse. Tema olevat ka oma tütre seitsme lapse isa.

29. aprill 2008 DNA ekspertiis kinnitab, et vangistuses sündinud laste isa on Josef Fritzl.

Austrias juba mitmes juhtum:
1998. aastal rööviti Austrias teel kooli Natascha Kampusch (s 1988). Röövijaks oli Wolfgang Priklopil (s 1962), kes sulges tüdruku Viini lähedal asuva maja keldrisse. Vangistuse ajal kasutas mees tütarlast kui seksiorja. Pärast seda, kui Nataschal õnnestus 2006. aasta 23. augustil vangistusest põgeneda, sooritas kurjategija enesetapu.

2005. aastal avastas politsei Linzi eeslinnas kolm alaealist tütarlast, keda nende ema oli seitse aastat vangistuses hoidnud. Lapsi elasid akendeta ruumis ja keegi nendega ei suhelnud. Politsei hakkas lapsi otsima pärast seda, kui naabrid olid märganud midagi kahtlast.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 217 korda, sh täna 1)