Perspektiiviks on lihaveistekasvatus

Perspektiiviks on lihaveistekasvatus

 

Pärast Sõrve sovhoosi lagunemist 1993. aastal loodi Salme osaühing, kus osanikke oli 300–400. 1995. aastaks olid peaaegu kõik oma osakud kätte saanud ja Raimond Ellikust sai Salme põllumajandusühistu juht. Raimond on 39-aastane, lõpetanud zootehnikuna Türi tehnikumi. Pankrotistunud osaühingust saadi pärandiks paarsada noorlooma ja paar lehma, nendega Raimond alustaski.

Praeguseks on lehmi juba üle 120. Põhikarja moodustab 100-pealine Eesti punast tõugu kari, aga on ka Holsteini ja maatõugu lehmi. Lihaveiseid on 50 ringis, neist 12 põhikarjalehma ja noorloomad. Kokku on karjas umbes 300 looma, neile lisaks veel lambad: 70 põhikarja utte ja 50 talle ning paarkümmend kitse. Siis veel 15 siga, 12 erinevat tõugu kanu, pluss pardid ja kalkunid. “Issanda loomaaed,” naerab Raimond.

Lihaveiste jaoks osteti eelmisel aastal oksjonilt Simmentali tõugu pull Roi, piimakarja lehmi seemendatakse kunstlikult importtõugu pullide spermaga.

900 tonni piima aastas

Keskmine piimatoodang lehma kohta oli eelmisel aastal 8136 kilogrammi. Toodangut suuremaks ajada Raimond otstarbekaks ei pea, sest see kurnaks lehmad ära. “Peamine ongi kevadel karjamaade uuendamine ristikusegu ja lutserniga, see põhiliselt piima annab. Ega jõusööta palju anda saagi ja mahesööt on kallis,” räägib Raimond.

Teravilja ta ise ei kasvata – metssead ja haned teeksid oma töö. Juba 15 aastat tagasi polnud mingi ime, kui jalgrattaga metsseakarja sisse sõitsid. Peete küll püüti põllu keskel kasvatada, et ehk sealt ei leia metssead neid üles, ent puhas vuuk tehti ka juurviljaga.

Piima aastatoodang ulatub 900 tonnini. Piim läheb nii piimakombinaati kui müüakse ka kohalikele. Kuna piimapulbrit ei kasutata, siis kasvatatakse ka vasikad n-ö oma piima peal üles.

100 tonni liha

Lihatoodang – 100 tonni aastas – läheb valdavalt Saaremaa lihatööstusse, elusvasikad aga peaasjalikult välisturule.

Ühistu käive on umbes kolm miljonit krooni. “Kasum on ka enam-vähem miljon, aga see on tänu toetustele,” möönab Raimond.

Kõik oleneb tema sõnul sellest, kuidas vasikad kasvama saab. “Kui vasikas hakkab kiduma, siis pole tema kasvatamisel mingit mõtet. Vasikas peab juba sündides tugev olema, siis kasvab ta kiiresti. Loomulikult peab ka ema olema tugev.

Mina üritan lihaveiste noorloomad juba enne aastat realiseerida, enne kui nad uuesti poegivad, sest praegustes majandustingimustes on nii kasulikum. Võõrutada pole mõtet – see tekitab loomal stressi. Kui ta on kogu aeg harjunud emapiima jooma, siis aga panen ta kuhugi mujale – see võtab kasvu kinni.

Sama on ka piimavasikatega. Kui tal on korralik liha peal, siis vii ta kombinaati ära, pole mõtet rohkem mässata, sest kui sa pead teda kaks aastat ja saadki ta eest 7000–8000 krooni, siis pärast ringi rehkendades võid juba miinuse saada, arvestades seda, kui palju söödale on kulunud,” põhjendab Raimond.

PRIA toetused aitavad

Heinamaid ja karjamaid on kokku 500 hektarit, neist omanduses 200, kasutusvalduses 200 ja rendimaid üle 100 ha. Viimase viie aasta PRIA toetustest on soetatud palju masinaid: neli traktorit, heinaseemnekülvik, ruloonpress, kaks niidukit. Et loomi käsitsi söötma ei peaks, on muretsetud silopurusti.

PRIA-ga on suhted head ja seda kindlasti ka seetõttu, et paberimajandust on Raimond püüdnud alati kontrolli all hoida.
Eelmisel aastal andis PRIA kõikvõimalikke toetusi kokku 1,6 miljoni krooni ulatuses.

“Pindalatoetus, mida oli umbes üks miljon, võiks olla tegelikult suurem, sest heina- ja karjamaale minevad kulutused on suuremad kui toetus,” lubab Raimond endale veidi ka kurtmist.

Väga head töölised

Koos Raimondi endaga on ühistus palgal 8 töölist. “Kõik on väga head töölised,” kiidab Raimond ja tunneb heameelt eriti selle üle, et ametis on suhteliselt noored mehed, vanuses 25–36. Omavahel saadakse hästi läbi ja sellist asja, et keegi hoiaks omaette või oleks tööajal purjus, ei ole. Asendatakse üksteist kui vaja, antakse vabu päevi.

Eestimaa keskmise palgani töötasu küll ei küüni, kuid Saaremaa mõistes on palk igati konkurentsivõimeline. “Inimesel peab endal olema huvi ja töötahet. Kui keegi tahab midagi pärast tööd nokitseda, siis ületunnid maksame kinni. Samas kui töö on tehtud, võib koju minna – kellast kellani kedagi kinni pidama ei hakata,” selgitab Raimond ühistu töösuhteid.

Piimatootjaid peab olema palju

Kui küsin konkurentide kohta, leiab Raimond vastuse asemel asjale hoopis teise lähenemisnurga.

“Eks me pea ka sellele mõtlema, et meid peab nii palju olema, et Saaremaa piimatööstus ikka püsiks ja ei tekiks sellist olukorda nagu Hiiumaal, kust piima peab siia vedama. Saare piimatööstus lõpetas väiketootjatelt piima võtmise ära, kuna oluline on piima kvaliteet. Seetõttu peavad vanemad inimesed, kes lehmi pidasid, loomad nüüd lihakombinaati viima, sest piima pole kuhugi panna,” räägib Raimond.

Piima kõrgem kokkuostuhind rikkust juurde ei too
Aprillis oli kõrgema sordi piima liitri hind 4 krooni 60 senti, transpordiraha veel maha arvata. Ja kuigi piimahind on tõusnud, jääb see mandri omast ikkagi madalamaks.

“Eesti keskmine oli veebruarikuus 5.26 ja meie saame 4.80. Samas kaotab saarlane palju, sest peab palju vaeva nägema, et saarel põllumajandusega üldse ellu jääda. Kulutused on saarel ju palju suuremad! Põllumajandusministeerium võiks regionaalpoliitiliselt mõelda ja ka sellega rehkendada. Kokkuvõttes kulutab saarlane piima tootmiseks palju rohkem, saab aga palju vähem,” resümeerib Raimond.

Milline oleks siis õiglane hind piimaliitri eest? Raimond võtab aluseks aastataguse aja, kui piimaliitri eest maksti 3.70.

“Sa ostsid seemneid, sööta, turvast või kasutasid transporditeenust, aga elasid paremini ära kui sellega, mis praegu saab. Sest kui piimahind tõusma hakkas, läks kõik kohe kallimaks ja sisuliselt sai kõik selle raha endale see, kelle käest meie midagi ostsime. Nüüd, kui piimaliitri hind langema hakkab, siis ega need ju hinda alanda, kelle käest meie midagi ostame. Ja see hakkabki meie kasumit sööma,” põhjendab Raimond.

Miks peaks piimahind langema? Raimond toob põhjusteks dollarikursi languse ja ka asjaolu, et piimapulbril pole senise hinnaga enam minekut. Väidetavasti on piima osas ületootmine. “Ka inimene tarbib vähem, sest poes on piima- ja juustuhinnad hästi kõrged,” võtab Raimond, kes ise piima ei joo, kokku.

Kuidas siis edasi? Siinkohal muutub Raimond veidi kidakeelseks ja ütleb, et mõtteid on, aga kõigepealt tuleb jälgida praegust majanduslikku olukorda, et mitte kahjumisse jääda.

“Lihaveiste karja ma suurendan niikuinii, kui piimaga peaks midagi väga hullusti minema. Kõik tuleb aga tasa ja targu,” on Raimond kindel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 90 korda, sh täna 1)