Üks päev europarlamendi saadikuna

Üks päev europarlamendi saadikuna

 

“Tervitus kõigile, olen Mariin Eestist, Saaremaa ühisgümnaasiumist. Meie kool asub Eesti suurimal saarel Saaremaal,” alustas möödunud nädalavahetusel Strasbourgis Europarlamendi hoones oma kooli tutvustust enam kui 500 noore eurooplase ees Mariin Ling.

Ühel heal päeval tuli Saaremaa ühisgümnaasiumi 11a klassi juhataja Ljuba Paju juurde tema klassi poiss Peeter Raudsik pakkumisega, et klass võiks osa võtta Euroscola projektist. Peeter on ühisgümnaasiumisse õppima tulnud Lihulast ning tema Lihula-aegsed klassikaaslased rääkisid Euroscola huvitavaks. Peeter oligi see, kes projekti kohta info välja otsis ning klassi osalemiseks registreeris.

Kuivõrd Euroopa Liidu tulevik, tema roll ja koht maailmas on noorte eurooplaste kätes, on aina olulisem, et noori kaasataks otsuste tegemisse, et nad õpiksid valikuid langetama ning vastutust kandma. Euroopa Liit ei tohi noortele näida miski kummalise müsteeriumina ning selleks ongi Euroopa Parlament käivitanud Euroscola projekti.

Et projektist osa saada, selleks tuli kõigepealt edukalt läbida Tallinnas korraldatud Euroopa-teemaline viktoriin. Eeskujulikud teadmised Euroopa Liidust andsid pääsme Euroscolale Strasbourgis.

Õpetaja Ljuba Paju sõnul sai Eestist sellel aastal Euroscolal osaleda viis kooli. Koos noorte saarlastega oli seekordsel Euroscolal kokku 22 kooli 22 erinevast riigist.

Päev oli tihe – pärast ühist hommikusööki andsid Europarlamendi administratiivtöötajad ülevaate parlamendist ja Euroopa Liidust, seejärel tutvustasid noored oma koole. Võimalust esitada Euroopa riikide ühinemise kohta küsimusi kasutasid noored aktiivselt. Pärast lõunat tehti tööd töögruppides ning seejärel hääletati ettekantud raporteid. Kõigi viie töögrupi raportid võeti “parlamendi” poolt vastu.

Mida osalemine Euroscola projektis noortele andis?

Karmen: Sai näha, milline on tegelik elu europarlamendis. Millega tegeletakse ja tutvuda töösüsteemidega.

Mariin: Sai selge ülevaate Europarlamendi tööst, mis pealtvaadates tundus väga mõttetu raharaiskaine. Poliitika on siiski suur töö, mille tegemine nõuab suurt ettevalmistust ning teistest kultuuridest arusaamist. Vale oli arvata, et teismelised suudaksid päevaga hoomata kogu mahtu. Teostus andis soovida, kuid mingi pildi sai kätte. Natuke olin pettunud töögruppides. Teemad olid paika pandud, aga läbiviimisele väga ei olnud mõeldud. Üks rääkis aiast ja teine aiaaugust. Olen rahul, aga tagasi ei läheks.

Marianne: Osalemine andis kena reisikogemuse – nägin Prantsusmaad, tutvusin uue kultuuriga ning sain keelt praktiseerida. Europarlamendi külastamine oli normaalne – muidu sinna ei satuks. Kogemuse mõttes oli kõik kena.

Liisbet: Sain palju uut teada parlamendi töö ja korralduse kohta. Kohtusin paljude erinevate rahvustega ning sain teada huvitavaid fakte nende kohta.

Peeter: Projekt näitas, et nii väikeses piirkonnas nagu Euroopa eksisteerib väga palju erinevaid mõtteid, inimesi ning arusaamu. Mitte ainult maailm, vaid isegi Euroopa on väga kirju!

Janika: Osalemine Euroscola programmis andis mulle võimaluse suhelda ja avaldada oma arvamust ning võrrelda seda teiste Euroopa õpilaste omaga. Teemad, mida sel päeval käsitleti, olid väga aktuaalsed ja ulatusid koolisüsteemi parandamisest kuni üldise maailma energiamajanduseni. Samuti sai avatud küsimuste voorus täpsema ülevaate hetkeolukorrast ja probleemidest Euroopa Liidus. Kuna Europarlament asub võrratus Strasbourgi linnas Prantsusmaa piiri ääres, jättis ka vanalinn ning seal asuvad ajaloolised hooned suurepärase elamuse.

Melin: See andis mulle palju kogemusi juurde ja loomulikult keelpraktikat. Üllatav oli minu jaoks inimeste positiivsus. See muutis minu endagi päeva lõbusamaks. Huvitav oli ka mäng, kus pidi otsima endale gurpi liikmed erinevatest rahvustest ja vastama küsimustele, mis olid esitatud erinevates keeltes.

Dagmar: Sain olla killuke suurest tervikust ning ise kaasa rääkida. Tundsin end võimsana, kui istusin parlamendi liikme kohale.

Mari: Kui alguses tundus, et parlamendi töö on lihtne – lihtsalt ühe koha peal istumine, siis tegelikult oli see päev parlamendis väga väsitav. Tuli arutada erinevate asjade üle ning leida parim lahendus. Igatahes tuli see kogemus vaid kasuks!

Jane: Varem ei kujutanud ettegi, kui raske ja väsitav võib poliitiku töö olla. Hea oli see, et üks päev oli vaba ja sai lähemalt tutvuda Prantsusmaa ja selle kultuuriga. Tänu sellele projektile tean vähemalt, et poliitikuks ma saada ei taha!

Helin: Euroscola projekt laiendas maailmavaadet. Alustades tõsiselt suure Frankfurdi lennujaamaga ja lõpetades prantslastega, kes olenemata 8 aasta pikkusest inglise keele õppimisest ikkagi keelt ei valda. Kõige sügavama mulje jättis muidugi Strasbourg ise, linn on hämmastavalt ilus ja inimesed lõputult sõbralikud. Ainukese negatiivse elamuse sain grupitööst, meie teemaks oli hariduse edendamine ELis. Lausa masendav oli kuulata, kuidas rumeenlased on sunnitud õppima kõrgemat matemaatikat olgugi, et ise sooviks pühenduda näiteks kirjandusele.

Kädi: Sain ettekujutuse, mida nad (parlamendiliikmed – toim) teevad seal – suurt midagi ei tee. Istuvad seal samamoodi, nagu me ja räägivad. Meie töögrupp ei olnud väga mõttekas, avaldati arvamust, aga teisi ei kuulatud. Keerutati ühe ja sama koha peal ning kuhugi ei jõutud. Linn on vägev. Ilus ja puhas. Hoopis teistsugused inimesed kui meil. Ma poleks kunagi osanud arvata, et võin laupäevasel päeval ühes linnas nii palju inimesi kohata.

Kellele?
Euroscola on mõeldud gümnaasiumite ning kutseõppeasutuste õpilastele vanuses 16–19 aastat. See on noorte kokkusaamisvõimalus, kuhu on oodatud õpilasrühmad Euroopa eri paigust.

Euroscola tegevus toimub Euroopa Parlamendi Strasbourgi hoonetes, töökeelteks on inglise ja prantsuse keel. Aasta jooksul toimub kümmekond või enam Euroscolat.

Ühel korral aastas (tavaliselt kevadel) toimuvad Euroscola päevad ka põhikooli vanemale astmele (14–16-aastased õpilased).

Mida tehakse?
Euroscola päeva käigus saavad umbes 500 erinevatest Euroopa riikidest pärit õpilast “mängida” läbi ühe päeva Euroopa Parlamendi istungitesaalis.
Hommikupoolikul võtavad sõna Euroopa Parlamendi ametnikud, kes tutvustavad parlamendi toimimist ning vastavad küsimustele.

Pärastlõunal jagunevad õpilased eelnevalt kokku lepitud teemadega tegelevatesse töörühmadesse. Iga grupp (“parlamendi komisjon”) töötab välja “seaduseelnõu” ning tutvustab seda nn “täiskogu istungil”.

Lisaks istungjärgu läbimängimisele toimub päeva jooksul ka Euroopa Liidu ajaloo ja Euroopa kultuuride aineline mälumäng.

Seekordse Euroscola töögruppide teemad olid :
“Demokraatia ja tulevik”,
“Keskkond, transport ja energia”,
“Euroopa muutmine dünaamilisemaks”,
“Kultuuridevahelise dialoogi aasta (2008)”,
“Euroopa tulevik”,
“Sotsiaalpoliitika ja tööhõive”.

Euroscolal osalesid koolid:
Bulgaariast, Belgiast, Tšehhist, Taanist, Saksamaalt, Iirimaalt, Kreekast, Hispaaniast, Soomest, Prantsusmaalt, Itaaliast, Lätist, Leedust, Hollandist, Austriast, Portugalist, Rumeeniast, Sloveeniast, Slovakkiast, Rootsist, Suurbritanniast.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 251 korda, sh täna 1)