Politsei: Me reageerime nii kiiresti kui võimalik

Politsei: Me reageerime nii kiiresti kui võimalik

 

Aprilli eelviimasel päeval vihje abil Kuressaares tabatud joobes taksojuhi juhtum on tekitanud küsimusi, miks ei võtnud politsei meest kinni juba varem, kuigi sellesisulist infot oli antud politseile juba paari nädala eest.

Oma Saarega rääkinud pealtnägija helistas politseisse nii 13. kui ka 27. aprillil, kummalgi korral ei saabunud politsei kohale ning kahtlaseid manöövreid sooritanud taksojuht jõudis karistamatult oma sihtpunkti. Taksot jälitanud mehe ja 13. aprillil 14 minuti jooksul neli korda politseisse helistanud kodaniku arvates ei ole nii mõtet üleüldse politseid informeerida, kui keegi kohale ei tule.

Ootamine tundub pikana

Lääne politseiprefektuuri pressiesindaja Kaja Kuke sõnul registreeriti mõlemal kuupäeval kodaniku kõned arvatavalt joobes taksojuhi kohta, kuid patrull tõepoolest 14 minuti jooksul sündmuspaika ei jõudnud.

Kuressaare politseijaoskonna komissar Aare Allik ütles Oma Saarele, et politsei jõudis kohale alles siis, kui takso oli juba Mere tänaval asuvasse hoovi pargitud. Vastavasisuline märge on tehtud ka politsei raportis.

Alliku sõnul on mitmeid põhjusi, miks patrullidel inimeste arvates liiga kaua aega läheb. Tavalisel pühapäevasel päeval (13. ja 27. aprill olid samuti pühapäevad) on Lääne-Saaremaal liikvel ainult üks patrull. See ei ole Alliku kinnitusel mingi saladus ja tema arvates tavaolukorras ka täiesti piisav.

Kuna politsei ei ole päästeteenistuse kombel kogu aeg jaoskonnas ootel, vaid tegeleb ka igapäevase rutiinse tööga (kiiruseületamised, patrullimine) ei pruugi kohalejõudmine ühest maakonna punktist kümneid kilomeetreid eemal asuvasse sihtkohta olla nii kiire, kui helistaja eeldab.

Kuressaare politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Kaido Vahter lisas, et politseiniku ja helistaja jaoks on aja mõõde ka tükati erinev. “14 minutit tundub inimesele väga pikk aeg, eriti kui ei tea, kaua ootama peab,” sõnas Vahter. Mõlemad korrakaitsjad kinnitasid, et ideaalis peaks numbrile 110 helistanud kodanik saama dispetšerilt info, kui kiiresti patrull sündmuspaigale jõuab. “Selle juhtumi puhul see kahjuks nii ei olnud,” tõdes Allik.

Teise asjana tõi Allik välja ka politseitöö eripära, et kui helistaja, kes on teatanud kahtlaselt liikuvast autost, eeldab, et patrull tuleb tema juurde, siis seda ei pruugi alati juhtuda. Alliku sõnul arvestab politsei ka eelnevalt olemasoleva infoga, proovides tagaaetava tee ära lõigata. Alliku sõnul oli paar nädalat varem tehtud kõnedest kasu ka nüüd taksojuhi kinnipidamisel, kuna politseil oli juba enam-vähem teada, kuhu taksojuht võib liikuda, ning talle suunduti vastu ning kõrvaldati roolist.

Kuna maakonnas on liikvel ainult üks patrull, tuleb Kaido Vahteri sõnul teha samaaegsete häirete puhul valikuid. Selleks tarbeks on ametkonnasiseselt ära määratud erinevate juhtumite prioriteedid. See tähendab, et ühte sündmuskohta sõitev patrull ei pruugi alati uue häire puhul tagasi pöörduda, kui on kindlaks tehtud, et esimesena saadud häire on ohtlikum ning nõuab kohe sekkumist. Vahteri sõnul kehtib ka kord, et samaväärsete väljakutsete puhul suundutakse üldjuhul lähimas punktis paikneva abivajaja juurde.

Aare Alliku sõnul ei maksa kodanikel tunda muret sellepärast, et politsei ei saabu kohale nii kiiresti, kui kodanik eeldab, vaid kinnitas, et patrull saabub esimesel võimalusel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)