Ajakirjanik arvab: Lehma kõhutuulemaks on veider (11)

Ajakirjanik arvab: Lehma kõhutuulemaks on veider

 

Maksude maksmise vajalikkuse üle pole ilmselt mõtet vaielda. Makse tuleb maksta, sest teed tahavad kordategemist, haiglad ülalpidamist, pensionärid muretut vanaduspõlve ja noored emad lapsetoetusi.

Maksudega mängimine ja nende näitlik alandamine on poliitikute igapäevategevuse juurde kuuluv. Ühel aastal räägitakse, et tulumaksu alandatakse ning lihtinimene hakkab justkui arvama, et ta võidab sellest alandamisest midagi. Samal ajal tõstetakse aga aktsiisimaksumäära, mis mõnede meelest on võrreldes EL-i keskmisega ikka liiga väike. Selle tõstmisega korvatakse tulumaksu alandamise tõttu laekumata jäänud tulud.

Kõige põnevam selles Eesti riigi maksusüsteemis on see, et kui seaduslikud piirid alandamise ja tõstmisega enam liiga palju mängida ei lase, mõeldakse välja uued võimalikud maksustamise viisid. Et igast küljest kärisev riigieelarve kuidagigi normi saada.

Kuulsin sellest lehmapeerumaksust – lihtkeeli öeldes. Mõtlesin, et see on mingi aprillinali. Ei ole absurdsemat maksu veel kuulnud. Tegelikult on ju arenguruumi veelgi – võimalik on maksustada hobused, lambad, kanad, kuked. Ei tohiks unustada ka metsloomi.

Kõige naljakam selle uue maksu puhul on tegelikult mitte selle sisuline absurdsus, vaid poliitiline vastuolu. Rahvaliit tõstis kisa, et miks valitsuskoalitsioon nii tobeda ja ajuvaba maksu on teinud, ise unustas aga uue maksu tausta uurida.

Võiks öelda, et Rahvaliit astus põhimõtteliselt ämbrisse. Nimetatud maks oli ju välja mõeldud sellesama endise rahvaliitlasest ministri Villu Reiljani ajal, kehtima hakkas alles nüüd.
See ei õigusta ega põhjenda siiski lehma kõhutuulemaksu olemasolu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 106 korda, sh täna 1)