Aasta ema Liili Ader: Mul on mehe ja lastega vedanud! (1)

Aasta ema Liili Ader: Mul on mehe ja lastega vedanud!

 

Sel aastal Saaremaa aasta emaks saanud Liili Ader on kolme lapse ema ja on pärit Mustaja vallast. Liilit tuntakse kui kohalikku aktivisti ja kõiksuguste ürituste eestvedajat ning korraldajat.

 Aasta ema tiitli pälvinud Liilil on kolm last: kaks tütart, kes käivad juba keskkoolis, ning üks peagi kuueaastaseks saav poeg. Perekond on keskmise suurusega – viieliikmeline – isa, ema ja kolm last. Liili räägib, et on alati endale kolme last tahtnud. Pärast kahe tüdruku sündi tekkis korraks ka kõhklus, et kas ikka vaja veel lapsi juurde. “Aga näed, tuli lõpuks poeg ka ära!” rõõmustab Liili Ader ja selgitab, et lapsed on teda alati ainult rõõmustanud.

Lisaks enda lastele on Liilil aega tegeleda ka teiste aktiivsete lastega. Nendega, kes vähegi kodutütrenduse vastu huvi tunnevad. Ta on juba ligi seitse aastat tegelenud kodutütarde juhendamisega. “Ma olen selles isehakkaja, ei ole mul mingit haridust, ei ole koolitusi ka väga läbinud,” ütleb ta.

Liili leiab, et koos noortega korraldatud üritused on alati rõõmsad ja emotsionaalsed. Naine räägib, et koos kodutütarde rühmaga organiseerivad nad üritusi nii noortele kui ka nende vanematele. Samuti osaletakse igasugustes laagrites ja korraldatakse koosviibimisi.

Liili on maale kolinud linnatüdruk

Liili Ader on ise pärit Kuressaarest. “Linnatüdruk olen, jah,” ütleb ta ja lisab, et hoolimata Kuressaare rahulikust ja heast elukeskkonnast, eelistab ta maal elada. “Nii hea on, kui loodus on ümberringi,” põhjendab naine.

Praegu käib ta suhteliselt harva linnas, nii paar korda kuus. “Ma ei tunne, et maal millestki puudu oleks. Kõik on olemas!” arvab Liili. “Ma olen ise rahulikum inimene ja looduses meeldib,” ütleb ta kindlalt.

Tema kodu asub külas ja naabrid on lähedal. “Ma päris metsa vahel ka ei ela,” naerab aasta ema. Liili Ader on oma praeguses kodukohas Mustjalas Võhmal elanud juba ligi 20 aastat.

Liili töötab põhikohaga Võhma raamatukogu juhatajana. Tema teeninduspiirkonda kuulub ligi 280 inimest, viimastel aastatel on see arv aga aina vähenenud. “Raamatukogutöö on ühtlasi nii minu töö kui ka hobi,” ütleb Liili rõõmsameelselt.

Lisaks sellele jääb Liilil aega tegeleda külakultuuriga. Tema sõnul on ta aga viimastel aastatel natuke vähem sellega tegelenud kui varasematel aastatel. “Kokkutulekud ja jaanipäevad – mõned üritused on ikka korraldada veel,” lausub Liili Ader. “Külaseltsi aitan ka meeleldi,” lisab ta.

“Karjäär ja tööasjad – osa ajab seda täitsa taga, sel ajal jäävad aga lapsed ja pere tagaplaanile,” arvab Liili ja lisab, et tema jaoks ei ole tööedu oluline. Kui Liili oma elu kokku võtab, ütleb ta, et perekonna ja laste pärast ei ole tal küll midagi tegemata jäänud. “Kõik asjad on ära tehtud ja lapsed kaasa võetud,” kinnitab naine.

Pereelus ei ole laste pärast väga palju unetuid öid olnud. “Isegi hambavaludega ei ole probleeme esinenud!” leiab ta. Aasta emal on rahulikud lapsed, kes ei hakka jonnima isegi poes, kui oma tahtmist ei saa.

Meelisharrastuseks on maalimine

Liili hobide nimekiri on väga pikk. Ta tantsib, laulab, juhendab, maalib, kõpitseb aias.

“Maalimine on minu harrastus, sellega tegelen meelsasti,” ütleb ta Oma Saarele. Lisaks on Liili Ader Saaremaa tantsutrupi Sädemed juhendaja.
Liili on väga uhke Sädemete saavutuste üle, ja seda ka põhjusega. Nad käivad ju üle Eesti esinemas ning saavutavad erinevatel võistlustel auhinnakohtasid.

Naise sõnul tuleb nädalas korra ikka Sädemetega kahe-kolme tunnine tantsutrenn ära, aga koormuse suurendamiseks läks Liili sügisest ka rahvatantsu tantsima. Kuna vanemad tütred tegelevad samuti tantsimisega, saab Liili nendega tantsutrennis koos aega veeta. “Tüdrukud alustasid tantsimisega ka väga varakult – nii 4–5-aastaselt,” selgitab Liili oma kahe tütre harrastuse kohta.

Loomaarmastajast Liilil on alati kodus ka sõbrad olnud – kassid, koerad. “Varem oli suur loomapidamine,” teatab ta ja lisab, et nüüd on lihaloom, lambad, kanad. Praegune loomapidamine ei ole suur, ainult oma tarbeks.
Mandriga Liilil palju pistmist pole. Käib seal esinemas, aeg-ajalt käiakse ka külas. “Mandril õppisin Viljandi lähedal Õisu sovhoostehnikumis piimatoodete tehnoloogiks,” ütleb naine. Ta pole kunagi mandril aga otseselt elanud ja väga sinna ei kipu ka. “Täitsa saarlane olen,” ütleb Liili uhkusega ja lisab, et Saaremaa on kõige parem koht elamiseks.

“Selline rahulik on siin!” teatab ta. Enda kohta ütleb Liili, et on põline saarlane – praegu tegeleb ta oma sugupuu uurimisega, kuigi päris täpselt veel ei tea, võib-olla on keegi siiski ka mandrilt. Kuid muidu on kõik lähisugulased – vanaemad ja vanaisad – kõik saarlased.

Aasta emale reisida väga ei meeldi. “Ma olen selline kodu tüüpi inimene,” lausub ta.

Tema sõnul on maal alati tegevust, tööd on igal pool palju, eriti praegu. “Tuled oma lillepeenarde pealt ära, siis pead aiamaale minema, aiamaalt tuppa – tegemisi on nii palju.” Liilil vaba aega logelemiseks ei ole. “Kodutoimetusi on küllaga, siis vaata veel neid esinemisriietusi ja need ka õmmelda vaja,” räägib ta.

Tegelikult on Liili kodune aeg lühike olnud. “Võtsin oma väikese poja juba neljakuuselt üritusele kaasa,” sõnab Liili.
Tema tütred lasteaias ei ole käinud. “Nad käisid mul ainult nullklassis,” ütleb Liili.

“Poisi ma nüüd panin lasteaeda, aga ta on selline, et igal võimalusel tahab koju tulla ja kodus olla,” selgitab ta.

Ema suurimaks mureks on laste haigused

Rääkides probleemidest, mis lastekasvatamisel pea igas perekonnas ette tulevad, muutub Liili mõnevõrra tõsiseks ja ütleb, et puberteediiga on täitsa üleelatav. “Mõtled sel ajal, et nagu nii asjad muutuvad ja laps ei jää selliseks,” arvab naine.

Talle on puberteedi asemel kõige murelikumaks perioodiks osutunud aeg, mil lapsed on olnud haiged. “Vahel on nii olnud, et kui laps on olnud haige, pole ma kuskilt arstlikku toetust saanud,” sõnab Liili “Arstiabi jääb vajaka kuidagi,” lisab ta. Emana teeb see teda väga murelikuks.

“Mul on ikka mehega ka vedanud, oleme temaga üle 20 aasta koos olnud,” rõõmustab Liili ja selgitab, et kodurahu on oluline. “Paljudes perekondades on see probleem, et mees on viinanina, sellest tekib selline draama ja lapsed on ka selle võrra närvilisemad,” lausub ta.

Unistustest rääkides ütleb Liili, et ta üheks suurimaks unistuseks oli saada kunstnikuks. “Aga elu läks teistmoodi ja läksin hoopis lüpsjaks õppima,” tõdeb ta. Tänapäeval on selle ameti nimetus juba piimatehnoloog.

Liili sõnul ei ole saare ja mandri naised erinevad. Tema meelest erinevad hoopis Eesti naised teiste riikide naistest. “Eestlannad on iseseisvamad kui näiteks Rootsi naised,” arvab ta. “Need on võrreldes meiega ikka väga ära poputatud!” ütleb Liili.

Mida arvavad teised Liilist?

Mustjala vallavanem Kalle Kolter
Liili on tõeline küla süda. Teda jagub kõigile ja oma põhitöö kõrvalt jõuab ta nii Sädemeid juhendada kui ka kõiksuguste ürituste korraldamist juhtida. Liili annab endast alati parima. Ta on võtnud enda peale Võhma külaelu juhtimise ja ta teeb seda tõeliselt pühendunult ning südamega. Kui ta just ise mingi ürituse põhikorraldaja pole, on tema käsi ikka alati mängus. Lisaks sellele on ta veel aktiivne kodukaitsja, sportlane ja väga tubli ema.
Ta on aasta ema tiitli igal juhul ära teeninud.

Liili sõbranna Marge Lõhmus
Ta armastab meeletult oma lapsi ja abikaasat. Samas pühendab ennast ja leiab aega ka võõraste laste jaoks. Tema energilisus nakatab teisi. Ja minu meelest on ta alati tegevuses. Liili ei oska puhata. See on hämmastav, kuidas ta suudab erinevaid ideid genereerida ja nende teostamisse paneb oma hinge ja kõikvõimalikud oskused. Selle juurde kuuluvad ka unetud ööd, mida Liili elus on nii mõnigi olnud. Ta on energiapomm ja peab alati oma sõpru meeles. Liilile on lihtne kingitusi teha, sest ta armastab iluaiandust. Kui tema aias ringi kõndida ja vaadata, mida tal veel pole, ja see Liilile kinkida, ta on selle üle alati väga rõõmus. Ta armastab lapsi, on väga töökas ja temaga koos olles energiajooki polegi tarvis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 273 korda, sh täna 1)