Ruhnlased käisid Saaremaal viikingitarkusi omandamas

Ruhnlased käisid Saaremaal viikingitarkusi omandamas

 

Saja Viikingi Meistripäevade kolmandal ja ühtlasi viimasel õppepäeval Kaali külastuskeskuses osalesid ka Ruhnu põhikooli poisid koos tööõpetuse õpetaja Priit Kapstaga.

Ruhnu õpetaja oli õnnelik selle üle, et kauge meresaare kooliõpilastele selline võimalus anti.

“Meie juurde ei kipu meistrid-juhendajad sõitma. Siin saame ise kätt proovida ja iseoma silmaga näha muistset rauasulatamiskohta Tuiu külas. Lastele meeldib meisterdada. See juba on midagi,” ütles Priit Kapsta.

Ettevõtja Alver Sagur pidas Saja Viikingi Meistripäevi kordaläinuks. Erilise kiituse osaliseks said kõige kaugemalt tulijad, ruhnlased. “Kolm kursust läks täie ette, kuigi osalejaid oleks võinud veelgi rohkem olla. Suur tänu õpetaja Toomas Mägile Tallinnast, kes on tõeline oma ala meister. Lastega leidis ta kohe hea kontakti ja paljud saarlased ning nüüd ka ruhnlased on tema käe all omandanud esmased kogemused ehete valmistamisel,” märkis Alver Sagur.

Priit Kapsta hinnangul arendab käsitööoskus ka inimeste mõttemaailma. Tööõpetuse õpetaja arvates võiks Ruhnulgi olla saart iseloomustavad meened-käsitööesemed. “Väga vahva, kui poisid midagi sellist välja nuputaksid. Metallist ja puidust annab teha ju igasuguseid asju. Olen neli aastat ise saarel olnud ja mõelnud, mis asi see võiks olla. Tõsi, nii postkaarte kui ka Ruhnu kujutisega T-särke müüakse, aga saarele omaseid käsitööesemeid veel mitte,” rääkis Kapsta.

Eksperimentaalarheoloogi, keemiaõpetaja kutsega Toomas Mägi arvates on kursustel osalejad saanud Kaalist mingi mõtte ja hasardi, mis annab neile indu iseseisvaks tegutsemiseks. “Ehtesepise valmistamine võib saada haiguseks. Kes selle asjaga alustanud, õpivad ise pidevalt edasi. Inimestel tuleb kogemusi juurde ja lõpuks näeme nende kätetööna väga kauneid ehteid,” ütles Toomas Mägi.

Kaalis on kolmel kursusel õpetatud saarlasi valmistama sõlgi, ehtenõelu, sõrmuseid, ripatseid ja muid asju, mida viikingiaegsed inimesed ehtimiseks kasutasid.

Laupäeval tehti ekskursioon Tuiu Rauasaatme mägedesse, kus vanad saarlased muinasajal rauda sulatasid. Ruhnlased imetlesid ürgset paika metsade süles, kus on avastatud sadakond šlakikuhelikku, millest suuremad sisaldavad kuni 30 tonni rauaklibu. Samas on säilinud sulatusahjude ja sepaääside jäänuseid.

Ajaloolaste hinnangul toodeti Tuiu piirkonnas 11.–14. sajandil umbes tuhat tonni rauda. Vaatamiseks on 1980-ndate aastate lõpus arheoloogide ehitatud ahjud. Toona proovisid ekspeditsioonist osavõtjad ise muinassaarlaste kombel rauda toota. Väikestviisi see ka õnnestus.

Tänavu suvel toimub 12.–13. juulil Harjumaal Kiruveres rahvusvaheline viikingiklubide kokkutulek. Saarlasedki on sinna oodatud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 30 korda, sh täna 1)