Kas upumegi prügisse? (3)

Kas upumegi prügisse?

 

Koristustalgud on selleks korraks läbi, prügihunnikud ära veetud ja avanev pilt rõõmustab silma siin-seal. Kui aga lahtisema pilguga ringi vaadata, siis tegelikult upub meie armas Eestimaa ikka veel rämpsu. Aktsiooniga “Teeme ära!” suudeti puhastada vahest kümnendik kallist kodumaast.

Koristuspäeva õhtustest teleuudistest jäi kõrva ühe mehe ütlemine: prügi oleks kraavides ja metsaalustes oluliselt vähem, kui riik võtaks prügiveo korraldamise enda kanda.

Tegelikult peitub siin tõetera. Kordades kerkinud prügi äraveo hind on põhjustanud, et osa inimesi kas ei jaksa või ei tahagi konteinerite tühjendamise eest maksta.

Lihtsam on nädala jooksul kogunenud sodi suurde kilekotti korjata, tõsta see auto pakiruumi, sõita linnast välja ning siis vargsi kusagile metsa alla sokutada.

Lõuna-Eesti teedel liikudes olen märganud, kuidas siin-seal metsaveeres kummalised autod seisavad ja mehed-naised nende juures askeldavad.
Hiljem olen kurvastusega avastanud, et näe – jälle uus kohaliku tähtsusega prügimägi juurde tekkinud. Või vanad rehvid, mis selle asemel et neid kogumispunkti viia, sokutatakse mõnda kraavi või võpsikusse. Kui kohalik omavalitsus teeks asulas kas või paar korda kuus oma kulu ja kirjadega konteinerite tühjendamise, siis uskuge – prügitekitajate ja isetegevuslike prügimägede hulk väheneks.

Selge on see, et meie riik ei hakka prügiveo korraldamist oma õlule võtma. Rohelistele kindlasti meeldiks, kui see tsentraalsel tasandil oleks korraldatud. Tegelikult tasuks sellele mõelda ja eelarveread üle vaadata. Hea tahtmise korral leiaks midagi kindlasti. Reaalsus on seegi, et prügi hulk tulevikus ei vähene, vaid kõiksugu pakendite näol tuleb rämpsu ainult juurde. Mida kõrgemale kerkib konteinerite tühjendamise hind, seda rohkem otsitakse võimalusi rämps vaikselt kusagile ära poetada.

Ka Saaremaa upub rämpsu sisse. Ometi saaksid omavalitsused siin ühte-teist isegi praegu ära teha. Paigaldada näiteks teede äärsetesse parklatesse täiendavaid konteinereid või tühjendada konteinereid sagedamini. Eriti Kuivastu maantee ääres. Ei tee just au, kui saarele tulija, olgu ta oma inimene või võõras, saab esimese mulje haisvate ja rokaste kastide-konteinerite näol.

Leedus ringi liikudes silmad silte “Hoia Leedumaa puhas!” ja suuremate parklate juures on kenasti konteinerid, kuhu turist saab oma rämpsu poetada. Kui neid pole, on tehtud puust raamid ja kinnitatud nende külge tugev kilekott, mida kurikael ei saaks lõhkuda. Meilgi võiks see nii olla. Vaja on ainult tahtmist. Selliseid rämpsuhunnikuid kui Eestis ei silma Leedus kusagil.

Kohaliku omavalitsuse tulubaasi muutmisest on räägitud aastaid. Saare maakonnal kui ühel olulisel turismipiirkonnal peaks olema õigus ise kehtestada ökoloogia- või keskkonnamaks.

Selleks tuleks muuta seadust, mis annaks omavalitsustele suurema kaasarääkimise ja otsustamise õiguse. Riik pole seda paraku soovinud.
Võiks võtta õppust leedulastelt. Kui sõita praamiga Klaipedast Kura säärele, siis ei pääse ökoloogiamaksust üle ega ümber. Turismibussid tasuvad 60–70 litti ja sõiduautod 20 litti. Kuu ja aasta lõikes koguneb märkimisväärne raha. Seda kulutatakse sihipäraselt Kura sääre maastikukaitseala arendamiseks ja infrastruktuuri täiustamiseks: paigaldatakse uusi istepinke, prügiurne, tehakse juurde parklaid ja puhkeplatse. Miski ei riiva silma, kogu piirkond jätab hoolitsetud mulje.

Mitmed Euroopa tuntud puhkepiirkonnad on sisse viinud kuurortmaksu, näiteks Horvaatias Aadria mere rannik või Vahemere-äärne Prantsuse Riviera. Keskkonna- ja kuurorttasu kuulub eraldi real näidatuna hotelliarve sisse.

Saaremaa puhtuse nimel võiks tulevikus ökoloogiamaksu sisse kasseerida saarelt mandrile lahkumisel, kui ostetakse praamipilet. See oleks kõige lihtsam. Piletil oleks näidatud keskkonnamaksu summa ja laekuva raha saaks laevakompanii kord kuus kanda maavalitsuse arvele. Iga transpordivahendi jaoks saab määratleda kindla summa. Vaadake, millised hordid käivad suvekuudel saartelt läbi ja milline pilt vaatab meile vastu sügise saabudes! Kõik need õlletoobrilised, suvepäevadel ja merepäevadel ning mitut muud masti üritustel käijad jätavad Saaremaale oma jälje ning kahjuks mitte kõige parema. Kui maksta saare kulutamise eest 50 või 100 krooni sõiduki pealt, siis koguneks juba ühe nädalavahetuse päevaga päris kena summa. Huvitav oleks teada, kui palju on suvekuudel üldse Saaremaa külastajaid? Laevakompanii andmed puudutavad vaid jaanipäeva eelset ja järgset aega.

Saare ökoloogiamaksu tasumisest oleksid vabastatud saarlased ja mandrile sõitvad liinibussid.

Üks piirkond võiks ju meil olla puhas, kuhu tahad tulla ja kus silm saaks puhata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)