Paadla Kandi Selts on elujõuliste inimeste ühing (2)

Paadla Kandi Selts on elujõuliste inimeste ühing

 


Selle aasta jaanuaris tuli Kõrkkülas kokku 13 aktiivset ja entusiastlikku inimest, kes otsustasid asutada külakultuuri ja ühistegevuse arendamise eesmärgil Saaremaale ühe uue seltsi. Nimeks pandi Paadla Kandi Selts. Eeskuju võeti naabruses tegutsevast Käesla külaseltsist. Uue külaseltsi asutajaliikme Eero Grahvi sõnul on naaberkülas tegutsev selts alati oma ettevõtlikkuse ja osavusega silma paistnud. “Nüüd on neil siis nii-öelda konkurent olemas!” ütleb rõõmsameelselt Paadla Kandi Seltsi juhatuse esimees Eero Grahv.

“Nimeks panime Paadla Kandi Selts sellepärast, et me ei tahtnud ühe külaga piirduda, ning kuna vanasti, nõukogude ajal, oli siinkandis midagi Paadla ühistu või kolhoosi taolist, siis otsustasime, et taastame selle ja paneme nimeks Paadla Kandi Selts,” räägib Eero Grahv.

Tema sõnul olevat Paadla kandi inimesed juba ammu omavahel läbi käinud. “Seda on aastakümneid tehtud külapiiridega arvestamata,” mainib ta ja lisab, et ka nemad ei tahtnud organisatsioonile mingeid piire ette panna. “Seltsi piirkond on suur,” ütleb Grahv ja selgitab, et see võiks alata Käeslast ning lõppeda kusagil Kogula küla kandis.

“Aga konkreetseid piire me siiski ette ei anna,” rõhutab Grahv. “Kõik, kes tunnevad, et tahavad kaasa lüüa külaelu edendamises, on igati teretulnud.”
Seltsi esimees räägib, et varasematel aastatel on tegeletud noortega. Külas on olemas isegi oma võrk- ja korvpalliplats, ühisel jõul on rajatud ka lõkkeplats. “Noortega oleme tegelenud enne seltsi sündi nii 4–5 aastat,” lausub Grahv. “Nüüd tegime asja ametlikuks, mida rohkem päid, seda rohkem ideid ja mõtteid,” arvab esimees. Tema sõnul tahtnud aktiivsed inimesed juba ammu külaseltsi asutada. “Nüüd sai see tõeks!” rõõmustab Grahv. Külaseltsi liikmeteks on tema sõnul oodatud igas vanuses inimesed: “Liikmeks võib astuda isegi kooliealine noor.”

Paadla Kandi Seltsi juhatuse liige Maret Metsmaa räägib, et ühistegevust on siinkandis ikka harrastatud. “Me siin pidasime jaanipäevi koos ja tegime aastavahetusel ilutulestikku,” mainib ta. Sel aastal otsustati siis asi ametlikuks muuta ja luua mittetulundusühing. “Kas või juba selleks, et projektide raames toetusrahasid taotleda,” selgitab Metsmaa, kelle sõnul on paljud Paadla kandi koostegemised õnnestunud just seetõttu, et noored on hakanud kodukanti tagasi tulema. “Meil siin praktiliselt polegi mahajäetud ja lagunenud talusid,” arvab ta ja mainib, et just noored on hakanud kohalikku elu edendama. “Et külaelu ei meenutaks elu Lasnamäel, kuhu tullakse koju vaid magama, siis otsustasime, et kohaliku elu aktiivsemaks muutmiseks peaks midagi ette võtma,” räägib Metsmaa.

Paadla kant on tema meelest alati elujõuline olnud. “Meie noored viivad elu edasi,” ütleb ta. “Nad tahavad siia tulla ja jääda.”

Kohalikud tegijad on ühistegevusse pannud juba päris palju oma tahet ja raha. “Siinkandis on nii aktiivsed mehed!” kiidab Metsmaa, rääkides, kuidas palliplatse hakatud rajama ja varikatust ehitama omast heast tahtest ja ehitusmaterjali – kes mida – toodud kodust.

Paadla seltsi kõige suurem mure on praegu ruumide puudumine. “Olemegi nüüd käinud asju 2–3 pere juures arutamas,” ütleb seltsi juhatuse esimees. Mõni aeg tagasi kirjutas Oma Saar, et Kärla vald plaanib osta praeguselt omanikult Tõllu kinnistu, mis on kunagise töökojakompleksi üks osa ja kus asub praegu ka kauplus, külaseltside tarbeks. Asjaajamine on aga millegipärast venima jäänud. Eero Grahv lausub, et kauplemine on soiku jäänud ja kinnistu omanik kuskile kadunud.

Kärla vallavanem Enno Pildre ütles Oma Saarele aprillis, et praegu on kinnistuostu kava idee tasandil, ent kuna kohalikel seltsidel puudub oma kooskäimiskoht, loodab ta vallavolikogult heakskiitu. “Olen seda meelt, et volikogu võiks asjasse positiivselt suhtuda,” rõhutas Pildre. “Lisaks seltsitegevuse arendamisele saaks Tõllu kinnistul olevas majas pidada sünnipäevi ja korraldada peielaudu ning ei peaks iga sündmuse puhuks sõitma Kärlale,” rääkis ta toona.

Eero Grahv kinnitab, et vald on kogu aeg külaseltsile ruumide soetamist 100% toetanud. “Aga eelmise nädala seisuga ei olnud me seda veel lahendanud,” lisab ta.

Suurematest ettevõtmistest külaselts veel rääkida ei julge. “Saaks need ruumiprobleemid lahendatud,” ütleb Grahv, selgitades, et seejärel kuluks nende korrastamiseks veel aega ja ressursse, ent seni kui ilm on hea, saab ju koosviibimisi korraldada ka vabas õhus. “Sügisel ja talvel läheb sellega aga keerulisemaks,” ohkab juhatuse esimees.

Maret Metsmaa ütleb, et praegu on külaplatsil varikatus valmimas. Jaanipäevaks plaanitakse ehitada ka suur külakiik. “Siis saame jaanipäeva tähistada jälle mõnevõrra edasi arenenuna,” muigab Metsmaa. Tema meelest on siiski kõige olulisem see, et teha tahtjaid on Paadla kandis väga palju.

Olgugi ruumideta, aga esimesed ühisüritused on noor selts juba läbi viinud. “Teeme ära! 2008” raames koristati seltsi tulevasi ruume, hoone ümbrust, korrastati külavaheteid ning Tehumardi teeristi ümbrust. “Meid oli oma 30–40 inimest,” räägib Grahv. Ühisüritusel jagati ka seltsi liikmeks astumise ankeete. “Praeguseks on juba tagasisidet saanud,” rõõmustab esimees.
Esimesel koosolekul töötati välja ka seltsi põhikiri. Igal MTÜ-l lasub ju aruandekohustus. “Jalgratast me leiutama ei hakanud,” ütleb Maret Metsmaa, seetõttu võeti Paadla Kandi Seltsi põhikirja loomisel eeskuju teiste seltside põhikirjadest. “Oli vaja sõnastada meie eesmärgid ja põhimõtted,” räägib Metsmaa ja lisab, et seda kolmeteistkümnekesi ka tehti.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 139 korda, sh täna 1)