Ajakirjanik arvab: Sünnipäev hakkab ilmet võtma

Ajakirjanik arvab: Sünnipäev hakkab ilmet võtma

 

Kuressaare 445. sünnipäev on selleks korraks otsas. Peod peetud, kontserdid kuulatud, kõned ette kantud ja tort söödud.

Eelmistel aastatel on see sünnipäev möödunud kuidagi märkamatult. Nagu on ja ei ole ka. Sel aastal aga mitte. Kohe täitsa oli tunda, et kevadkuumas linnas heljub sünnipäevahõngu.

Sünnipäevatunne saab tekkida siis, kui on välja paista, et on sünnipäev. Vist esimest korda jõuti Kuressaares nii kaugele, et linn sai natukenegi rõõmsamaks. Postid said lipuviirud ja raekoda lilled külge. Ja ei varastatudki ära, mida arvatavasti kõik selliste ilusate värviliste asjade ostmisel ja avalikku ruumi riputamisel esialgu eeldavad.
Kena oli.

Kontsert oli võimas, laadal oli külastajaid, aasta ema kuulutati välja ja sõpruslaev jõudis sadamasse ning üle 300 inimese kasutas võimalust linna vapilaevaga tutvuda. Rääkimata meremeestest, kes sellist vastuvõttu ei oodanud ja kes nüüdsest Kuressaaret uhkusega oma teiseks kodusadamaks nimetavad.

Kõik kokku oli selline tore pidu. Mitte sünnipäev või suvefestival, kus külalised põhitähelepanu õllejoomisele pööravad, vaid just selline oma kodulinna sünnipäev. Rõõmus.

Paistab, et linnaisad on hakanud aru saama sellest, et linnakodanikes tuleb tekitada oma linna sünnipäevatunne, siis nad seda ka tähistavad. Ehk järgmisel aastal töötab ka PR kampaania paremini ja sõnum sünnipäevast jõuab enne ja pärast pidu veel rohkemate inimesteni. Võib-olla siis otsustab nii mõnigi kodanik suvesooja ilmaga oma grilltünni ääres õllerüüpamise asemel hoopis linna sünnipäevale tulla.

Mõte: miks ei võiks linna sünnipäevast kujuneda samasugune suurüritus suve alustuseks, nagu on seda merepäevad suve lõpukuul?
Igatahes on Kuressaare õigel teel. Sünnipäeva tulebki tähistada korralikult, nagu ühele nooruslikule linnale kohane. Arvan mina.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 22 korda, sh täna 1)