Pank sinu arvutis – turvaline või mitte? (1)

Pank sinu arvutis – turvaline või mitte?

 

Internetist ja koduarvutist on eestimaalaste jaoks saanud igapäevane keskkond ja tarbeese – 66% Eestis elavatest inimestest kasutab internetti, noorematest on igapäevaselt “võrgus” 97%. Seda arvesse võttes püüavad paljud riigiasutused ja ettevõtted inimestele nende teenuste kasutamise võimalikult lihtsaks teha.

Paljud meist esitavad elektri- või gaasinäite, taotlevad toetusi või suhtlevad omavalitsusega just interneti vahendusel. Internetipank on üks teenustest, mis on loodud selleks, et inimene saaks oma igapäevatoimetusi teha võimalikult mugavalt.

Hansapangas tehakse üle 95% maksetest elektrooniliselt. See näitab, et inimesed usaldavad seda kanalit ja peavad seda mugavaks, et oma igapäevaseid pangaasju internetis ajada.

Koos veebipanganduse igapäevaseks muutumisega on kahanenud ka inimeste valvsus. Vähesed kasutavad kõiki arvuti turvamise vahendeid ja internetis levivaid viirusi on üha enam. Arvutikasutajate teadlikkus vajalikest ettevaatusabinõudest on aga kahjuks sageli liiga vähene. Panga ja arvutikasutaja koostöös on turvalisus netipanga kasutamisel suhteliselt hästi tagatav. Mida selleks siis teha?

Internetipank vajab pidevat arendamist, et olla senisest veelgi turvalisem ja kasutaja jaoks mugavam. Just seda on Hansapank arvestanud ka oma uue, aprilli lõpus kasutajateni jõudnud internetipanga loomisel – pöörame igati tähelepanu sellele, et sulid ausate inimeste raha kallale ei pääseks ja netipangas liikumine oleks kasutaja jaoks võimalikult lihtne ja loogiline.

Lisaks veebipankade arendamisele vastutavad pangad ka selle eest, et suunata klienti kasutama turvalisemaid isiku tuvastamise vahendeid. Selle eesmärgi saavutamiseks oleme Hansapanga uues netipangas sisselogimise ID-kaardi ja mobiil-ID kasutajatele mugavamaks muutnud – nad ei pea enam püsiparooli meeles pidama, piisab vaid kasutajatunnusest.

Samal eesmärgil on Eesti pangad liitunud aktsiooniga Arvutikaitse 2009, mille eesmärgiks on muuta Eesti aastaks 2009 turvalisimate veebikasutusvõimalustega riigiks maailmas. Üheks sammuks sellel teel on mai algul toimuv aktsioon, millega alandatakse korduvkasutusega paroolikaardi abil internetipanka loginud inimeste maksete tegemise limiiti 5000 kroonini päevas.

Kaugemas tulevikus soovivad pangad koodikaartide kui peamiste autentimisvahendite kasutamisest sootuks loobuda, sest nii ID-kaart, mobiil-ID kui pankade pakutavad PIN-kalkulaatorid on oluliselt turvalisemad.
ID-kaardi turvalisust tagav saladus on vaid ID-kaardi teada ning seda saab varastada vaid koos kaardi enda ja PIN-koodidega. Paroolikaardi koodid on aga lihtsalt kopeeritavad ja hiljem võib neid kasutada omaniku teadmata. Arvuti peaks turvalisuse tagamiseks olema kaitstud korraliku viirusetõrjeprogrammiga.

Ainult koostöös saame internetipanga kasutamise täiesti turvaliseks muuta – turvaline veebipangandus on ju nii panga kliendi kui ka panga enda huvides. Klient peaks silma peal hoidma oma arvuti viirusetõrjel ja turvapaikadel, panga roll on pakkuda võimalikult lihtsat, kompaktset ja turvalist internetipanka, mida näiteks uus Hansa internetipank ongi. 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)