Kalmistu tuulte ja lainete meelevallas

Kõige varem on nendest üldistest ristidest-kividest Jämaja Surnuaial paika pandud nn Kahjuöö rist – ühel ööl (aga ühtlasi ka kõigi) merre jäänud Sõrve meeste mälestuseks püstitatud suur raudrist.

25. oktoobril 1882 oli hästi vaikne õhtu. Sõrve läänekalda paadilautritest läks väga palju paate merele öisele võrkudega räimepüügile. Veidi aja pärast saatnud Jämaja koguduse pastor Masing ratsamehe randadesse sõna viima, et mehed merele ei läheks, ja lasknud lüüa kirikukella. Pastoril oli baromeeter, see näitas tormi tulekut. Öö läbi põletati randades märgutuld, et merelt tulijad näeksid ohutult randuda.

Tuulevihin algas loodekaarest ja paisus kiiresti kohutavaks maruks. Kes võrkusid hoidva otsa paadi küljest lahti tõmbas ja püünised merre jättis, jõudis võib-olla veel eluga randa. Sellel, kes püüdis võrke tagasi paati kiskuda, oli kindlasti vähem õnne.

Järgmisel päeval käis hulganisti sõrulasi mööda läänepoolset merekallast ja otsis oma uppunud meeste, vendade ja isade surnukehi.
Pühapäeval, 31. oktoobril peeti Jämaja kirikus matusetalitust 24 mehele, kuid kirikuraamatus leiduvad sissekanded siiski ainult 17 mehe kohta.

Neist osa saadi kätte alles järgmise aasta aprillikuus pärast jääminekut ja osa jäigi leidmata. Kõiki hukkunuid meri tagasi ei andnud. Hukkunuid oli Sõrves muidugi palju rohkem, sest poolsaarel asusid veel Anseküla ja Torgu kirik ning küllap ka nende raamatutes leidub sissekandeid sellel ööl uppunute kohta.

Rahustelt Sepa talu peremees asutanud ka sellel päeval merele minema. Läinud juba, võrgud üle õla, õueväravast välja, kuid pannud siis võrgud õlalt uuesti üle värava ja tulnud taresse tagasi. Käinud kõik kambrid läbi ja lausunud siis naisele: “Kuule, eit, seebikivi on sääl rehaltse nurkas maa sees, kui sul taarist on – siis vöta. Ning ää sa soola paelu kuluta.” Ta oleks nagu ette teadnud, et pärast seda päeva peab naine üksi hakkama saama.
Praegu peetakse Kahjuöö risti all igal aastal jaanipäeva paiku kalmistupäeva. Aegade jooksul on see koht kujunenud selleks kõige sobilikumaks.

Järgneb

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 49 korda, sh täna 1)