Memento soovib Kuressaarde rajada Kaastundeseina (1)

Memento soovib Kuressaarde rajada Kaastundeseina

 

Kolm Memento liiget pöördus abipalvega Kuressaare linnavolikogu poole, et linn aitaks neid Kaastundeseina rajamisel.

“Kaastundesein küüditatute mälestuseks tuleks Kuressaare linnas Vabadussõja ausamba taha kivimüürile, laste mänguplatsi juurde,” rääkis Memento liige Juta Vessik Oma Saarele. Vessik täpsustas, et hetkel on neil see asi alles käsil ning mis see võiks maksma minna, nad veel täpselt öelda ei oska. Samuti on tema sõnul lahtine ka see, kas linnavalitsus sellise seina Kuressaare kesklinna rajada lubab.

“Ajaloomälu säilitamiseks ja ka austuseks ning kaastundeks rajada Kuressaarde Kaastundesein, kõikide küüditatute nimedega valdade ja külade kaupa,” nii seisab Urve Kirsi, Juta Vessiku ja Rein Väli poolt Kuressaare linnavolikogule saadetud kirjas. Märgitud on, et sein ei peagi olema kallis, vaid võiks olla tagasihoidlik.

Kirsi sõnul on Treid Disain valmis seina disainima.
Kuressaare linnavolikogu esimees Toomas Takkis ütles, et ta saadab kirja edasi linnavalitsusele ning kui linnavalitsus leiab, et see on toetamist vääriv üritus, siis tuleb selles suhtes ka otsused langetada.

Juta Vessiku sõnade kohaselt pidi linnavalitsus järgmisel nädalal otsustama, kas sellist ehitist Kuressaare linna vaja on. “Eks linnavalitsus siis koos arhitektidega otsustab,” märkis Vessik.

Kuressaare linnakunstniku Endla Tuutma hinnangul Kaastundesein laste mänguväljaku juurde siiski ei sobi. “Sein võib olla, kui rahvas seda soovib, kuid talle tuleb leida mõni teine koht Kuressaares,” ütles Tuutma, lisades, et ju linnavalitsuse ametnikud otsustavad, kuhu see tuleb.

Memento esindajate kirjas seisab, et 1949. aastal küüditati Saare maakonnast alla aastasi lapsi 26, kellest 25 on praegu 60-aastased, teised 1500 küüditatut on vanemad, ning Siberis suri 138 saarlast. Küüditamised 1941. ja 1949. aastal, naiste ja laste vägivaldne viimine tuhandete kilomeetrite kaugusele Siberisse külma ja nälja kätte on nende hinnangul unustamatu minevik.

Küüditatute mälestusmärgid on praegu olemas Kudjapel, Jaagarahul ja Roomassaares.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 44 korda, sh täna 1)