Riik toetab saarte pärimusliku kultuurikeskkonna säilimist

Eile kogunes Muhu saarel esimest korda kultuuriprogrammi “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2008–2010” nõukogu, et arutada käesoleval aastal laekunud rahastamistaotlusi.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna rahvakultuuri nõunik Eino Pedanik ütles Oma Saarele, et käesoleval aastal on kõnealuse programmi raames laekunud ühtekokku 40 taotlust kogusummas 1 miljon 150 000 krooni.

“Kahjuks on aga rahasumma, mis meil jagada on, vaid 500 000 krooni,” märkis Pedanik enne kultuuriprogrammi nõukogu koosoleku algust, “mistõttu seisab meil ees tihe töö, et see pisike summa ausalt ja õiglaselt jagada.”

Kõige rohkem taotlusi pärimuskultuuri säilitamiseks on laekunud Saaremaalt. Kultuuriministeeriumi nõunik pidas seda igati loogiliseks, sest Saaremaa on ju suurim püsiasustusega saar Eestis.
Samas andis Eino Pedanik aga mõista, et raha jagamisel püüab programmi nõukogu lähtuda tasakaalustatuse põhimõttest, et rahuldatud saaksid ka väikesaarte taotlused
Eile polnud programmi nõukogu enne lehe trükkiminekut oma töökoosolekut veel lõpetanud.

Kultuuriprogramm “Saar-te pärimuslik kultuurikeskkond” on mõeldud kolmeks aastaks ja seda rahastatakse riigieelarvest, kusjuures raha eraldatakse programmi elluviimiseks vähemalt 500 000 krooni aastas. Käesoleva aasta taotlusi võttis kultuuriministeerium vastu 21. aprillini.
Kõnealune programm on seotud UNESCO 2003. aasta oktoobris vastu võetud kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ja selle üldeesmärgiks on väärtustada ja taaselustada tänapäeva globaliseeruvas maailmas Eesti saar-tele omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära.

Programm hõlmab Põhja- ja Lääne-Eestis asuvaid püsielanikega saari – Saaremaa, Hiiumaa, Kassari, Muhu, Vormsi, Abruka, Ruhnu, Prangli, Naissaar, Vilsandi, Osmussaar, Kõinastu ja Kesselaid.

Programmi ei kuulu Kihnu ja Manija saar, sest neile on kultuuriministeerium välja töötanud eraldi kultuuriprogrammi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 31 korda, sh täna 1)