Valikutest ja valikuvõimalustest (3)

Valikutest ja valikuvõimalustest

 

Kevad on käes. Kirjand kirjutatud, osa eksamitest veel ees, aga paljudel noortel juba valik elukutse ja seega ka kooli osas, kuhu edasi õppima minna, tehtud. Kena.

Mille alusel noored koolilõpetajad oma valiku teevad? Kõige mõistlikum on valida endale huvitav eriala, lähtudes ühiskonna vajadustest, näiteks vaadates keskmise ühiskonna keskmist töökohtade jaotust.

Laias laastus on tänapäevase Euroopa ühiskonna tööturul 60% töökohti sellised, mis eeldavad kutsehariduse omandamist. See tähendab, et tööle tulijalt eeldatakse teadmisi ja oskusi, mis omandatud kutsehariduse tasemel. Väga hea on, kui tulevase elukutse algteadmised on omandatud pärast gümnaasiumi lõpetamist või siis koos keskhariduse omandamisega kutseõppeasutuses. Põhiharidusest jääb mõnikord veidi väheseks, sest haridus avardab silmaringi ja lisaks on tänapäevases tootmises masinad enam kui keerulised. Teeninduses nõutavatest kõrgetest kvaliteedistandarditest rääkimata. Ja siis veel võõrkeelte oskus, mis väga suure hulga teenindustöötajate puhul on töölesaamisel juba eelduseks.

Veidi üle 30% töökohtadest ühiskonnas eeldavad kõrghariduslikku ettevalmistust, kas siis rakenduslikku või akadeemilist. Insenere on näiteks Eestis väga vaja ja ka viimaste aastate palgaturu-uuringud näitavad, et tehnilise kõrgharidusega inimestest veel kõrgem palgatase on vaid finantssektori töötajatel. Kõrgharidusliku nõudega töökohtade kolmandiku hulka kuuluvad inseneride kõrval ka õpetajad, arstid, õppejõud, teadlased, tipp- ja keskastme juhid, juristid, agronoomid, veterinaarid, bibliograafid jne, jne.

Keskmiselt alla 10% on neid töökohti, kus erialast ettevalmistust ja oskusi ei vajata või piisab lühiajalisest väljaõppest töökohal. On palju neid inimesi, kellele just selline töö sobib – võib-olla teinekord veidi rutiinne, kuid see-eest jäävad tööasjad vaid töö juurde ja kui tööpäeva lõpus tsehhi uks enda järel kinni panna, on ülejäänud aeg pere, sõprade või hobide jaoks.
Inimesed on erinevad ja nii sobib igaühele erineva iseloomu, vastutusastme ja loomingulisusega töö.

Milliseid valikuid teevad Eesti noored täna?

Juba aastaid läheb ligi 60% gümnaasiumi lõpetanuist kõrgkooli. Kõrgkooli õppekohtadest (arvestades siinjuures nii riikliku koolitustellimuse järgseid ja riigieelarvest makstavaid kui ka nn tasulisi ehk riikliku koolitustellimuse väliseid õppekohti) on täna, õppeaastal 2007/2008, veidi üle 40% haldusjuhtimise, ärijuhtimise ja juriidika päralt.

Siinjuures on oluline ka see, et riikliku koolitustellimuse kaudu on kõrghariduse õppekohtade tellimuses aasta-aastalt vähendatud kohti nendel erialadel, kus on mitu aastat toimunud ületootmine. Samas on absoluutarvudes suurendatud tehnikahariduse ja reaalteaduste õppekohti.
Riikliku koolitustellimuse välised, nn tasulised õppekohad, moodustavad aga juba viimasel paaril aastal enam kui 50% kõikidest kõrghariduse õppekohtadest ja nii jääb riikliku koolitustellimuse mõju õppekohtade kogujaotuses võrdlemisi tagasihoidlikuks. Samuti ei suuda riiklik koolitustellimus sellises olukorras noorte valikuid oluliselt mõjutada.

Kõrghariduslike õppekohtade absoluutarv on juba paar aastat üle 68 000. Võrdluseks – 12 aastat tagasi oli Eesti kõrgkoolides õppekohti ca 25 000.
Kutseharidusse suundub veidi üle 20% noortest. Ja olukorras, kus majandusliku tõusu tingimustes on mitu aastat töö inimest otsinud, said tööle ka need, kellel kutse puudus.

Tänaseks on majanduskasv pidurdunud. Töötute hulk hakkab tasapisi kasvama ja töö saamise eelduseks muutub aina enam ja enam pakutava töö jaoks vajaliku/sobiva ettevalmistuse olemasolu.

Kui vaatame korraks veel uuesti loo algusse, kus oli juttu töökohtade jaotusest tööturul, saab selgeks, et paljud noored, kes õpivad täna haldus- ja ärijuhtimist, oma ettevalmistusele vastavat tööd ei leia.

Selliseid töökohti lihtsalt ei ole ühiskonnas nii palju ega tule ka kunagi. Seega on paljud noored inimesed üsna mitu aastat oma elust raisanud sellise hariduse omandamisele, millele vastavat tööd saada ei ole. Raha – olgu see siis riigieelarveline maksuraha või isa-ema toetus – on õppimise eest makstud.

Sageli ka noore inimese oma tööga teenitud raha, kui õppimise kõrvalt on tööl käimiseks aega jäänud. Aga saadud haridusega midagi peale hakata ei ole. Selleks et saada tööd, tuleb uuesti õppima hakata või loota sellele, et riigieelarvelised aktiivsed tööturumeetmed, sealhulgas ümberõpe, jõuavad ka nende kõrgharidusega noorteni.

Jah, tõsi, haridust ja haritust ei ole kunagi liiga palju. Haritud inimesed on kasulikud riigile, rahvale ja üldjuhul ka iseoma pere eelarvele/sissetulekutele. Küsimus on ainult selles, kas omandatud haridus vastab ühiskonna ja selle majanduse vajadustele.

Mis saaks küll ühiskonnast, kus 40% kõrgharitud tööealistest oleks meditsiinialase ettevalmistusega? Või oleks 40% kõrgharidusega tööealistest ajakirjanikud?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 59 korda, sh täna 1)