Naftahind pürib kõrgustesse (1)

Naftahind pürib kõrgustesse

 

Nädal tagasi tõusis New Yorgi kaubabörsil (NYMEX) Texase kerge nafta hind esimest korda ajaloos üle 125 dollari barreli eest, ületades nii analüütikute kõige julgemad prognoosid. Kui varem on naftahinna tõusu selgitatud peamiselt poliitiliste põhjustega, mille tagajärjel on tarned järsult vähenenud näiteks Venetsueelast, Nigeeriast, Iraanist või mõnest muust riigist, siis nüüd on asjatundjad hakanud rääkima, et energiahinna tõusu taga on hoopiski palju fundamentaalsemad tegurid.
Samas ollakse OPEC-is aga veendunud, et toornaftat on maailmaturul piisavalt, mistõttu organisatsiooni kuuluvad riigid – vähemalt lähiajal – toodangu mahte suurendada ei kavatse. Tõsi, ka OPEC-i eksperdid nõustuvad, et naftahinna tõus on jätkuv tendents.

Reedel, 9. mail saavutas Texase kerge nafta (Light sweed crude) juunikuiste futuurtehingute hind NYMEX-il rekordilise taseme – 126,25 dollarit barreli eest. Tõsi, pärast seda hind mõnevõrra langes ja kauplemise lõppemise hetkel oli see 125,96 dollarit barreli eest. Seega võib öelda, et maikuu esimene täisnädal oli naftaturul rekordite nädal – toornafta hind kerkis 9,64 dollarit ehk 8,3%.

Samal päeval kerkis Londoni ICE-l (IntercontinentalExchange) Brent’i kaubamärgi toornafta hind 2,56 dollarit ja jäi püsima tasemele 125,4 dollarit barreli eest – sellega oli järjekordne nn psühholoogiline barjäär ületatud.
Äsja maailma kaubabörsidel aset leidnud naftahinna järsu tõusu põhjustena on analüütikud nimetanud poliitilisi tegureid – eelkõige naftatarnete vähenemist Nigeeriast ja Iraagist.

3. mail ründasid Nigeeria valitsusega opositsioonis olevad mässulised kompaniile Royal Dutch Shell kuuluvat naftajuhet, mille tagajärjel vähenesid kütusetarned Nigeeriast 170 000 barreli võrra päevas. Iraagis on aga kurdi mässulised ähvardanud korraldada diversiooniakte naftaobjektide vastu.

Ebastabiilsete regioonide nimistu pikenes

Maikuu esimese täispika töönädala alguses täienes poliitiliselt ebastabiilsete naftapiirkondade nimekiri veelgi. Seekord lisandus sellesse Iraan.

Nimelt teatas sealse välisministeeriumi pressiesindaja Teheranis toimunud pressikonverentsil, et Iraan ei kavatse loobuda tuumaprogrammi realiseerimisest ja et Teheran lükkab tagasi kõik ettepanekud, mis rühmitus 5+1 (siia kuuluvad ÜRO julgeolekunõukogu alalised liikmed USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia, Prantsusmaa + Saksamaa) on selles küsimuses esitanud ja mis seavad kahtluse alla Iraani islamivabariigi õiguse tuumaenergiat kasutada.

Maailma börsidel reageerisid kauplejad säärasele niivõrd järsule avaldusele kohe panuste tõstmisega.

Lisaks osutus 9. mail ebastabiilsete piirkondade nimistusse kuuluvaks veel ka Venetsueela. Nimelt avaldas USA ärileht The Wall Street Journal läinud reedel materjali, mis puudutas Venetsueela presidendi Hugo Chávezi võimalikke tihedaid sidemeid Kolumbia mässulistega, kelle eesmärgiks on Bogotá seadusliku valitsuse kukutamine.

Pärast sellise räige materjali ilmumist ühes kvaliteetväljaandes nimetasid USA kõrgetasemelised poliitikud Venetsueela praegust valitsust rahvusvahelise terrorismi toetajaks. Kuid majandusanalüütikud avaldasid kohe kartust, et juhul kui Washington kehtestab Venetsueela suhtes majandussanktsioonid, annab president Chávez korralduse naftatarneid maailmaturule vähendada.

Selline oli maailma tähtsamate ajalehtede informatsiooniline foon maikuu alguses ja just sel taustal naftahind enneolematusse kõrgusesse kerkiski.

Naftat turul jagub

Samas on aga naftaturul osalejad ise väitnud, et vähemalt seni pole toornafta defitsiiti esinenud. Sellisel seisukohal on OPEC-i liikmesmaad. Nii näiteks teatas Venetsueela energeetikaminister Rafael Ramirez ajakirjanikele 9. mail: “Enamik OPEC-i riike on selle vastu, et korraldada naftahinna järsu tõusu tõttu organisatsiooni erakorraline istungjärk.

Nagu kavandatud, peaks OPEC-i järjekordne korraline istungjärk toimuma käesoleva aasta septembris (selle algus on kavandatud 9. septembrile – toim) ja seal analüüsitakse energiaturul praegu valitsevat situatsiooni detailselt.”

Hinnatõusu kaalukamad põhjused

Uudne on aga praeguses olukorras, et naftahinna tõusu rekordilisi temposid seletavad asjatundjad palju fundamentaal-semate põhjustega. “Praegu maailmamajanduses toimuval loodusressursside, sh nafta, gaasi, metallide ja teravilja, üldisel hinnatõusul on fundamentaalne põhjus,” ütles selle nädala alguses Rahvusvahelise Valuutafondi asedirektor John Lipsky.

Tema sõnul on maailmamajanduses taas algamas inflatsiooni suurenemise periood. Selle kinnituseks on mitte ainuüksi energiakandjate ja toiduainete hinnatõus, vaid ka USA dollari liiga madal vahetuskurss maailma ülejäänud tähtsamate valuutade suhtes.

“Maailmamajandus on sattunud olukorda, kus kasvutempode aeglustumise ajal on toimumas inflatsioonitempode kiirenemine,” teatas Lipsky ja kutsus maailma kõigi riikide valitsusi üles võitlema inflatsiooniga senisest “agressiivsemalt ja otsustavamalt”.

Hirmutav prognoos aasta lõpuks

Seega võib oletada, et lähiajal kerkib naftahind maailmaturul veelgi. Katari energeetikaminister Abdullah bin Hamad Al Attiyah teatas hiljuti, et kui praegune trend maailmamajanduses jätkub, siis võib prognoosida naftahinna tõusu kuni 200 dollarini barreli eest.

Spetsialistid on sellise ennustusega täielikult nõus. Nii näiteks ütles Venemaa tuntud ekspert Mihhail Kudrin sel nädalal ajalehele Kommersant antud usutluses: “Makromajanduslikud faktorid, mis seni on naftahinda kergitanud, alles koguvad jõudu. Teiselt poolt jälle ei tasuks loota, et maailma naftatootmine võiks lähiperspektiivis kardinaalselt kasvada.”

Praegu on naftariikidest vaid Saudi Araabia võimeline oma naftatoodangut kiiresti ja märkimisväärselt (u 2,5 miljoni barreli võrra ööpäevas) suurendama.

Kuid Kudrin on seisukohal, et antud momendil pole kõnealusel riigil mingit huvi seda teha.
Seepärast ongi välja käidud prognoos, mille kohaselt võib naftahind 2008. aasta lõpuks tõusta isegi tasemini 250 dollarit barreli eest.

Kütusetootjad blufivad

Spetsialistid kahtlevad, kas maailma naftatootjad (sh ka OPEC) on üldse võimelised toornafta tootmismahte väga kiiresti suurendama. Seni ei suurenda OPEC tootmist ühel põhjusel – organisatsiooni kuuluvad maad soovivad kujunenud turukonjunktuurist maksimaalset kasu lõigata.

Kuid asjatundjate väitel pole naftatootjad ka füüsiliselt võimelised oma toodangut enam suurendama. Nimelt on väidetud, et oleme jõudnud ajastusse, mil nafta tootmise füüsiline maht on saavutanud tipu ja sealt edasi võib see vaid kukkuda.

See kukkumise tendents olevat ilmnenud juba 2007. aastal, mil nafta päevane tootmismaht kahanes 31,43 miljonilt barrelilt 30,97 mln barrelini. Kuigi toornaftatootjad riigid väidavad, et nad on igal aastal tootmist suurendanud, kahtlevad spetsialistid siiski nende esitatud andmete õigsuses ja oletavad, et naftatootjad vaid blufivad.

Järelikult on kätte jõudnud aeg, mille saabumist teadlased prognoosid juba 1950. aastatel, mil töötati välja nn naftatipu- ehk toornafta tootmismahtude kõrgaja teooria. Selle teooria kohaselt on kauaoodatud kõrgaeg nüüd lõpuks ometi käes, edasi saab toimuda vaid langus (vt graafikut ja infokasti selgitust).

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)