Parim reklaam on siiski tegu (8)

Parim reklaam on siiski tegu

 

Õnneks (aga võib-olla ka kahjuks, arvestades valdkonda, kus töötan) ei ole mul väga palju aega televiisori vaatamiseks. Eriti just argipäevadel. Seetõttu võib aeg-ajalt teleka ette sattudes igasugu huvitavate elamuste osaliseks saada. Eelmisel nädalal sain.

Valimisteni on iseenesest küll veel veidi aega, aga valimisvõitlus on juba lahti läinud. Ja nagu viimastel aastatel tavaliseks saanud – ikka nii, et tehakse puust ja punaseks, kes on loll (teised muidugi) ning miks ise see kõige parem, targem, ilusam, õilsam ollakse. Pean ütlema, et minu jaoks on see masendav.

Mulle teadaolevalt on Eestis olemas, kusjuures see peaks ka kehtima, reklaamiseadus, mis teeb täiesti eesti keeles selgeks, et on olemas halvustav reklaam, võrdlev reklaam, kõlvatu reklaam. Ja veel igasugu reklaame.

Halvustav reklaam on seaduse silmis selline, mis otseselt või kaudselt alavääristab või mõnel muul viisil halvustab teist inimest, tegevusala, toodet jne. Halvustav reklaam on keelatud. Veel üks tähelepanek samast seadusest – eraelu ja omandi kaitse.

Reklaami tootja ei tohi reklaamis ilma isiku nõusolekuta kasutada pildimaterjali või nimelist viidet ühegi füüsilise isiku kohta. Ahhaa. Aga kes on Ansip? Savisaar? Mingid teised isikud? Mitte füüsilised? Aga võib-olla on parteijuhid tõepoolest kokku leppinud, et abistavad üksteist pingelises valimismöllus? Sellisel juhul pole midagi ette heita. Et nagu J.O.K.K. või nii.

Kas ei ole siin käärid? Pesupulbri reklaamija peab oma toote haipimiseks konkurendi pakendi asemel läbi ajama tavalise ilmetu valge karbiga, samas kui “suured” poliitikud saavad oma “toodete” reklaamimisel lahkelt “konkurentide” abi kasutada. Miks võib üks partei valijaid enda kasuks otsustama meelitada teist parteid halvustades? Ja veel hullem. Miks üldse lubab üks partei endale sellist taktikat? Masendav. Jätkuvalt.

Üleüldse on valimisreklaamid minu arvates mõttetud. Ma tean, et see kõlab sinisilmselt, aga ikkagi – miks on vaja enne valimisi poognate viisi portreepilte trükkida ning suuri loosungeid üle tänavate või maan-tee veerde vedada? Mina valijana oma valikut küll valimisreklaami põhjal ei tee. Ma millegipärast usun, et minusuguseid on veel. Palju. Üsna palju.

Kas valima ei peaks siiski selle järgi, millise erakonna maailmavaatega enda oma ühildub? Ja inimese järgi ikka ka. Olgu parteipoliitilised vaated kui tahes üllad, kui inimene ise on ikka paras põrsas, siis mind tema “tagumised-hambad-paljaks” naeratus reklaampostril ei veena.

Pean tunnistama, et valimisealiseks saamisest peale valisin aastaid ühte ja sama erakonda. Sest mulle tundus, et selle erakonna mõtted viivad Eestit edasi ja nende inimeste abiga on mul võimalused helgeks vanaduspõlveks (Mäletate seda panga pensionireklaami, kus soliidses eas Andrus Veerpalu palmide all troopikanapsu trimpas? Vaat midagi sellist!) ning mu lapsel on kõik võimalused oma elu õnnelikuna elada.

Oleks ülekohtune väita, et mu lootusi sajaprotsendiliselt petetud on. Ei, kindlasti mitte. Aga paaril viimasel korral olen ma otsustanud oma hääle anda sootuks teisele parteile. Sest midagi on paigast ära läinud. Minu partei lubaduste ja tegudega. Mis aga minu jaoks olulisim – suhtumisega.

Olen mõelnud, et üüratute summadega korraldatud piinlikkusttekitavad reklaamikampaaniad võiks asendada ikkagi tegelike tegudega. Tean, et see kõlab trafaretselt. Sellegipoolest tahaksin valija ja oma riigi kodanikuna, et riigimehed oleksid ausad ja riigi heaolu eest väljas kogu aeg. Ka valimiste ajal. Kindlasti on ka teisiti arvajaid, kuid nad võiksid ennast reklaamida pigem mõne kordatehtud lasteaia või hooldekodu või haigla läbi.

Ja kui see nii oluline on, siis võib ju lasteaia või hooldekodu või haigla seinale panna tagasihoidliku kirjakoha: “Selle maja korrastamisele aitas kaasa Juku partei”. Või Noimi. Või Antsu. Las siis inimesed vaatavad enda ümber ringi ning otsustavad tegude järgi, keda saab usaldada.

Lõpetuseks. Kas te olete sellele mõelnud, millele minu tähelepanu juhtis mõnda aega tagasi üks mu kolleeg: meil on reformierakondlasest sotsiaalminister ja sotsiaaldemokraadist rahandusminister. Imelik. Või pole?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 75 korda, sh täna 1)