Täpik: Mida ma teha saan, kui mul tuleb

Täpik: Mida ma teha saan, kui mul tuleb

 

Nädala alguses plahvatas maakonnas uudispomm: Kõljala lehm Täpik purustas Eesti päevase lüpsirekordi, andes päevas ligi 80 kg piima. Mis paneb ühe looma sihukest moodi vaeva nägema? Selle teadasaamiseks küsitles Naela zooloogiatoimetus emand Täpikut ennast.

Austatud rekordlehm, milles peitub teie saladus?
Issand, mina ei tea. Mis mina sinna teha saan, kui mul tuleb. Lihtsalt tuleb. Tahad või mitte. Nii kui udara olen tühjaks saanud, hakkab aga jälle paisuma. See ei ole lihtne, seda ma teile ütlen. Kujutage ise ette, kui teil ripuks küljes kolm korda suurem kõht kui tavakodanikul?

Kas teie ema oli sama hea piimaandja?
Minu kadunud ema oli piimanduses suhteliselt tagasihoidlik. Keskmiselt 20 kg päevas oli tal tavaline taks. Tema pööras ikkagi peatähelepanu järglaste soetamisele. Ja nagu te näete, ei ole see tal halvasti õnnestunud.

Siis ei ole asi järelikult geenides.
Tegelikult ma arvan, et on. Mu ema rääkis, et tema vanavanavanaema, muide ta nimi oli Nuustik, oli olnud samuti kõva piimalehm. Harjumaal oli ta olnud Anija küla ainuke lehm. Terve küla oli ära jootnud. Kuid teda jätkus kahjuks ainult nii kauaks, kuni Anija mehed Tallinna läksid ja seal hukka said. Seejärel viidi Nuustik sakste kätte ja need pidasid tema piimaandi nõiduseks ning hukkasid ta tuleriidal.

Kas teie elutingimused ka mõjutavad head piimaandi?
Loomulikult. Olen kuulnud jutte kolhooside ajast, kui lehmad olid aheldatud seina külge ning kurjad zootehnikud neid nuhtlemas käisid. Pole ime, et lehmad tollal kidurad olid. Meil on siin nagu paradiisis. Vabadust palju.

Ainuke probleem on see, et privaatsust eriti pole. Näete, Vahvel (fotol) jälle teeb siin pahandust.
Vahvel, kao minema. Mitu korda ma pean sulle ütlema, et sa ei pasandaks mu heinte sisse!

Jube raske on ikka sellega, Vahvel on peamine pahandusetegija, Võlu, Ploomi ja Muti käivad tal sabas. Aga samas on mul head kamraadid Rallu, Ruude ja Leelo. Nendega me mängime sõnamängu ja veame teiste lehmade piimaanni äraarvamise peale kihla.

Ma vaatan, et teil on udara külge pandud spetsiaalsed hoidjad. On nendest ka abi?
Pean tunnistama, et on küll. Ilma nendeta on jube raske jalutada, udara loksumine viib tasakaalust välja. Hakkavad natuke väikseks jääma küll, praegu kannan suurust F70, kuid vaja läheks juba G70.

Need, mis mul praegu on, on sellised igapäevased, kuid kui te oleks oma tulekust teatanud, oleksin lasknud talitajal panna pidupäeva variandi. Need kenad, roosad ja pitsilised. Neid ma kannan tavaliselt karjalaskepäeva puhul.

Kas teilt on oodata ka uusi rekordeid?
Kindlasti, tahaks kõigepealt ikka 80 täis saada. Järgmisel aastal on päevalüpsi maailmameistrivõistlused. B-norm sinna pääsemiseks oli 78 kg, A-norm on 85. Selle peaks ikka ära täitma. Päris turistina ka võistlustele minna ei tahaks.

Talitaja rääkis, et maailmatasemel lehmad lüpsavad rekordiks nii 120 kg, kuid selleni minu jaks ei küündi. Samas on meie laudas juba näha ka tulevasi konkurente. Näiteks seal kolmandas vahes seisab Ralli, kes on alles esimeses laktatsiooniperioodis, kuid lüpsab juba keskmiselt 66 kg päevas ja seda juunioride klassis. Nii et tulevik on helge ja noored tegijad peale tulemas.

Palju edu ja jõudu teile ka Naela toimetuse poolt. Et ikka udaras oleks ruumi ja piima jätkuks!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 47 korda, sh täna 1)