Maksustagem liigne luksus ühiskonna hüvanguks (10)

Maksustagem liigne luksus ühiskonna hüvanguks

 

Me kõik võime süüa rohkem kui vaja ja liialdada alkoholiga, sest nõrkused on inimlikud. Aga me ei taha ülekaalulisusest ja alkoholismist tulenevaid tervise- ja muid hädasid – seepärast üritame liialdamisest hoiduda.

Olen veendunud, et enamik meist, kaasa arvatud suurem osa autoomanikke tajuvad autostumisega kaasnevate probleemide kiiret kasvu ja saavad aru, et meil on viimane aeg üle vaadata oma suhtumine autodesse ja panna pidurit ressurssi raiskavale käitumisele.

Sugugi mitte kõik inimesed ei ole õnnelikud ka suitsu ja viina hinnatõusu üle, siiski oleme omaks võtnud, et tervist rikkuvate sõltuvusainete hinnad tõusevad pidevalt. Tõusevad tänu maksude tõstmisele, kuna administratiivselt on hinnatõus lihtsaim ja üks efektiivsemaid vahendeid tarbimisharjumuste muutmiseks.

Mida rohkem, seda uhkem?

Loodus ja selle energiaallikad on ometi meie kõigi ühine rõõm ja mure. Seepärast pakkusid sotsiaaldemokraadid oma koalitsioonipartneritele välja maksustada nende autode kasutamine, mille omamine võrreldes teiste tänavapildis liikuvate sõidukitega on luksus kogu ühiskonnale.

Väljapakutud eelnõu kohaselt hakkaks kehtima maks autodele, mis on ebamõistlikult võimsad, tarbivad seetõttu rohkem kütust ja saastavad keskkonda. Reeglina lõhuvad sellised autod ka rohkem teid ja võtavad tänavatel rohkem ruumi kui väiksema võimsusega kergemad autod.

Idee järgi võiks maksustada sõiduautod, mille võimsus on 140 kW või rohkem, sest üle selle piiri jäävad autod on tõesti priiskamine kogu ühiskonna arvelt, kuna praktiline otstarve on sellisel võimsusel küsitav. Nii metsas, põllul kui ka käru vedamiseks, rääkimata “pealinna tänavatel” sõitmiseks piisab oluliselt väiksemast võimsusest, kuna isegi enamik džiipidest jääb alla selle piiri.

Niisiis räägime luksuslikest ja ülivõimsatest maasturitest, sportautodest, limusiinidest nagu Hummer, Mercedese S-klass, Jaguarid.

Me võime seda nimetada nii luksusauto-, öko- kui ka edevusmaksuks, sest nimetusest tähtsam on maksustamise eesmärk – suunata inimesi mõistlikumalt tarbima. Ühtlasi ehk muuta veidi ka väärtushinnanguid, mis autode puhul tunduvad olevat omased eelmise sajandi arenguriigile, mitte kaasaegsele heaoluühiskonnale. Ei ole mõtet vastu sõdida faktile, et tänane soovitud heaoluühiskond on paljuski tarbimisühiskond.

Teatud tüüpi mõttemaailmas jääb tõenäoliselt igaveseks kehtima põhimõte “mida rohkem, seda uhkem”, aga selle kõrval on ostuotsuste tegemisel ruumi ka läbimõeldud lähenemisele. Oskus põhjendatult tarbida ja teadlikud valikud on suund, mille poole rihtida, ja sõnum, mida riik peaks edastama.

Auto, mille omanik kulutab oma neljarattalise sõbra ülalpidamiseks 20 000–50 000 krooni kuus (liising, hooldus, kütus) tarbib 15–20 liitrit bensiini sajale kilomeetrile. Oleks igati mõeldav, et sellise “hobi” harrastajad panustavad ühisesse riigikassasse kuus 3000– 4500 krooni. Eestis registreeritud ligi 600 000 autost on üle 139-kW autosid ligi 30 000, seega saaks meie pakutud maksu sisseviimisel koguda maksutulu üle ühe miljardi krooni, mis on riigieelarve seisukohast vaadates märkimisväärne summa.

Sellise summa eest saab näiteks viiekordistada kogu riigipoolset bussitranspordi toetust. Ühistranspordi arengusse on aga selgelt rohkem tarvis panustada, sest juba on osa maavalitsusi tänu hinnatõusule olnud sunnitud vähendama niigi ülihõredaid bussiliine.

Korralik ühistranspordi teenus aitab suurendada selle kasutatavust, mis omakorda vähendab energiatarbimist, keskkonnakahju ja ka liiklustihedust.

Ebamõistlik tarbimine peab olema taunitav

Kõlanud vastuargument, et autode maksustamisel registreeritakse need Lätis ja Leedus, ei ole vettpidav. Lätis on automaks sisse viidud juba 2004. aastal. Leedu, kes on koos Eestiga tõesti ainus riik Euroopa Liidus, kus automaks puudub, nõuab auto registreerimisel, et omanik või tema abikaasa oleks kantud Leedu elanikeregistrisse. Ei usu, et oleks palju neid, kes seepeale leedulastega fiktiivseid abielusid sõlmima tormaksid.

Samuti võib ju küsida, et miks kõik ülejäänud Euroopa riikide kodanikud ei ole siis praegu oma autosid Eestis registreerinud.
Loomulikult vajab selline maksuotsus enne veel ühiskonnas läbivaidlemist, kui ta riigikogus ära koputada, ja siin on mitmeid nüansse, mida tuleb täpsustada. Näiteks, kas 140 kW on see piir, millest maksustamist alustada?

Kas maksuvalem ei peaks sisaldama ka CO2 heitekoguse arvestamist ja auto registrimassi? Millised on võimalikud erandid, kus suurem võimsus on põhjendatud?

Samas on ilmselge, et tuleb lõpetada pea liiva alla peitmine ja tunnistada, et nafta kallineb enneolematu kiirusega ning selle kogus on lõplik. Fossiilsed kütused on meie kõigi ühine ressurss, ilma milleta me lähiajal hakkama ei saa, ja nende raiskamine peab olema taunitav. Lisaks teevad enneolematuid hüppeid toiduainete hinnad, millel on naftatarbimisega otsene seos. Globaalsest soojenemisest ja muudest keskkonnariskidest rääkimata.

Seepärast on igati vastutustundlik ja õiglane, et me luksusautode maksustamisega suuname inimesi mõistlikumalt tarbima ja energiat säästma. Need, kes tahavad “elult viimast võtta”, peavad nende tarbitud ressursi kinni maksma.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 53 korda, sh täna 1)