Natura 2000 erametsamaa toetusi taotles 170 saarlast

Natura 2000 erametsamaa toetusi taotles 170 saarlast

 

Erametsakeskusele esitas Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks taotlusi ligi 170 saarlast. Kuigi metsaomanikud pidid mõnikord kaua järjekorras ootama, said kõik soovijad taotluse siiski esitada.

Kui taotlust tuldi esitama metsaomaniku eest, kes ise oli dokumentidele alla kirjutanud, juhtus tihti, et mõni allkiri oli puudu või vajalik dokument täitmata. Näiteks kui taotleja ei ole varem PRIA-st ühtegi toetust taotlenud ja pole esitanud avaldust PRIA toetuste registrisse kandmiseks, peab ta selle esitama koos Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlusega või otse PRIA-le.

Sageli oli taotlus küll allkirjastatud, kuid PRIA toetuste registrisse kandmise avaldus täitmata, allkirjastamata või puudus koopia taotleja isikut tõendavast dokumendist. Kuna puuduolevaid dokumente ei olnud kohapeal võimalik täita, võttis meie projektijuht olemasolevad paberid vastu ja palus vajalikud dokumendid hiljem postiga saata erametsakeskuse kontorisse Tallinnas.

Paljudel taotluse esitajatel oli mure, et metsaala on kaasomandis, aga kaasomanikud on välismaal ja nendelt pole võimalik kohe kirjalikku nõusolekut taotluse juurde saada. Osal juhtudel oli kaasomaniku kirjalik nõusolek allkirjastamata või valesti vormistatud. Ka sellistel puhkudel on võimalik saata puuduvad dokumendid posti teel erametsakeskusse.

Esines juhuseid, kus mets, mille kohta sooviti taotleda Natura 2000 erametsamaa toetust, ei asunud Natura 2000 metsatoetuste kaardi järgi Natura 2000 võrgustiku alal, vaid seal oli kehtestatud siseriiklik hoiu- või kaitseala kaitserežiim. Täheldasime neidki juhte, kus mets ei asunud kaardi järgi Natura 2000 võrgustiku alal ja kaardilt polnud näha, et seal oleks üldse kaitserežiim kehtestatud. Metsaomanikul oli aga kaasas keskkonnateenistuse väljastatud kaitsekohustuse teatis, mille kohaselt metsaalal pesitseb must toonekurg ja seal on kehtestatud sihtkaitsevöönd.

Kuna musta toonekure pesitsuspaik on salastatud, ei tohi see ka kaardilt leitav olla. Nendel taotlejatel soovitame esitada taotlus ja sinna juurde avaldus alade kandmiseks Natura 2000 metsaalade kaardile. Sellega on taotlejad oma soovi väljendanud ja nende avaldused edastatakse keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnale.

Mitmel juhul ei olnud taotleja metsaala Natura 2000 kaar-dile märgitud. Ilmselt oli see mets kaardistamise ajal Natura 2000 eelvaliku ala. Metsaomanikud saavad siiski ka sel juhul avalduse esitada märkimaks juurde, et metsaala kantakse Natura 2000 metsaalade kaardile.

Paljudel juhtudel tuli metsaomanik taotlust esitama, aga tema mets oli osaliselt või täielikult kantud poollooduslike koosluste kaardikihile ega kajastunud seetõttu Natura 2000 metsaalade kaardikihil.

Samas väitsid metsaomanikud, et need alad on metsastunud ega meenuta mingil moel niitu või puisniitu. Sellisel juhul pakkusime metsaomanikele välja kolm lahenduse varianti. Esiteks on võimalus taotleda nendele aladele poollooduslike koosluste hooldamise toetust.

Teiseks võib pöörduda riikliku loodukaitsekeskuse poole, et see ametkond otsustaks, kas ala võib kanda Natura 2000 metsaalade kaardile või tuleb säilitada poolloodusliku kooslusena. Kolmandaks võib metsaomanik esitada ka Natura 2000 era-metsamaa toetuse taotluse, lisades avalduse metsaala kandmiseks Natura 2000 metsaalade kaardile. Viimase variandi puhul oli taotlejatel jällegi probleeme metsaala pindala ja kaitsevööndi kindlakstegemisega.

Erametsakeskuse töötajad tunnevad muret, kas kõik taotluse esitajad ikka teadvustasid endale, et alad, mis nad kaardile märkisid, ongi metsaalad, mille piirid peavad olema looduses visuaalselt tuvastatavad ning kaardile ja taotlusele märgitud pindala peab vastama tegelikkusele.

Rõhutasime kõikidele toetuse taotlejatele, et Natura 2000 kaardil märgitud metsaala pindala on saadud erinevate kaardiandmete põhjal ja ei pruugi vastata tegelikule olukorrale looduses. Samas lasub vastutus taotlusele märgitud metsaala pindala eest taotlejal ja kui kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse, et metsaala on väiksem taotlusele märgitud pindalast, siis toetust vähendatakse.

Loodetavasti suutsime kõikidele toetuse taotlejatele selgeks teha, et juhul kui ta kasutab põllumaad ja ei taotle sellele PRIA-st toetust, tuleb koos Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlusega esitada ka taotleja kasutuses olevate põllumaade loetelu PT 50 vormil koos põllumassiivi kaardiga.

Erametsakeskus kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja viib läbi kohapealse kontrolli, kuid toetuse maksab välja PRIA. Just seetõttu on vajalik, et taotlejad, kes pole PRIA toetuste registrisse kantud, esitaksid avalduse registrisse kandmiseks, kuna PRIA saab maksta toetuse ainult nende isikute arveldusarvele, kelle andmed on kantud PRIA toetuste registrisse.

Kuna taotluse esitajaid oli palju ja kõik tahtsid kiiresti oma taotluse esitada, võis nii mõnelegi jääda arusaamatuks erametsakeskuse ja PRIA rollide jaotus Natura 2000 erametsamaa toetuse juures.

Jaanus Aun
SA Erametsakeskus juhatuse liige
jaanus.aun@eramets.ee

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)